Kiirtee Euroopa digirahanduse tulevikku

12. märts 2026

Piero Cipollone, Euroopa Keskpanga juhatuse liige

Tehnoloogia kujundab ümber meie suhtlus-, reisimis-, töö- ja makseharjumusi. Samuti peab muutuma viis, kuidas keskpangad raha emiteerivad, et täita nende ühiskondade vajadusi, kelle heaks me töötame.

Raha emiteerimine on keskpankade üks põhiülesandeid. Suur osa igapäevatehingutes kasutatavast rahast luuakse aga erasektoris – näiteks hüpoteeklaenude finantseerimise kaudu. Inimesed aktsepteerivad seda erasektori raha maksevahendina, sest neil on võimalus konverteerida see üks ühele keskpangarahaks, mis on kõige turvalisem vara ja seega võrdlusalus süsteemis tervikuna. See koosmõju aitab suurendada ja säilitada usaldust.

Keskpangarahal on kaks vormi. Igapäevamakseteks on kasutusel sularaha. Kuna meie elu muutub üha enam veebipõhisemaks, töötab eurosüsteem välja digieurot – sularaha digitaalset vormi, mis täiendab pangatähti ja münte.

Hulgifinantsturgudel tähendab keskpangaraha keskpangas hoitavaid hoiuseid, mida kajastatakse keskpanga bilansis. Pangad saavad kasutada neid hoiuseid suuremahulisteks tehinguteks ja omavaheliste maksete arveldamiseks. Keskpangaraha on praeguse hulgifinantsturu taristu alustala.

Ent hulgifinantsturudki ei jää muutustest puutumata. Tokeniseerimise ja hajusraamatu tehnoloogia abil on võimalik kajastada finantsvarasid, näiteks võlakirju, digitaalsete tokenitena ehk lihtsalt öeldes failidena, mida saab praegusega võrreldes tõhusamalt üle kanda ja ajakohastada. Need uued tehnoloogiad annavad lootust, et finantsturud muutuvad uuenduslikumaks, tõhusamaks ja lõimitumaks.

Tokeniseeritud varade ja hajusraamatu tehnoloogia abil saab tehinguid kiiremini ja efektiivsemalt arveldada, mis vähendab töötlemiskulusid ja -riske. Vara kogu elutsüklit alates kauplemisest ja arveldusest kuni selle hoidmiseni hallatakse samal platvormil, mis on terve ööpäeva kättesaadav. Piiriülene tegevus muutub hõlpsamaks ja soodsamaks ning kulud vähenevad kõigi osapoolte jaoks. Nutilepingud võimaldavad kasutusele võtta veelgi uuenduslikumaid lahendusi. Tõhusamad ja lõimitumad finantsturud tähendavad soodsamat rahastust ka reaalmajanduse jaoks.

Selleks et kasutada nende tehnoloogiate pakutavaid eeliseid, on investoritel vaja tehingute arveldamiseks turvalist vara – keskpangaraha. Selle nimel me praegu töötamegi.

Tänu eurosüsteemi „Pontese” algatusele saame juba 2026. aasta kolmandas kvartalis pakkuda võimalust arveldada hajusraamatu tehnoloogial põhinevaid hulgitehinguid keskpangarahas. Selleks ühendame oma TARGETi teenused uute hajusraamatu tehnoloogia platvormidega. See tagab turvalisuse ja institutsioonilise usaldusväärsuse, mida on vaja tokeniseeritud rahastamise levikuks Euroopas. Ja see on üksnes algus.

Selleks et täielikult ära kasutada tokeniseerimise ja hajusraamatu tehnoloogia potentsiaali, on investoritel vaja, et keskpangaraha oleks nendesse platvormidesse otsesemalt integreeritud. Seda eesmärki silmas pidades avaldasime sel nädalal tegevuskava „Appia”.

Tegevuskava eesmärk on kujundada koos turuosalistega välja Euroopa järgmise põlvkonna finantstaristu. See protsess juhib ühtlasi „Pontese” algatuse järkjärgulist ja pidevat täiustamist, et tagada selle areng kooskõlas „Appia” tegevuskavaga. Samuti suunab see turgu välja töötama enda lahendusi ja taristuid viisil, mis tagaks Euroopa finantsturgude konkurentsivõime, lõimituse ja uuenduslikkuse.

Kõige selle aluseks on tokeniseeritud eurol põhinev riskivaba keskpangaraha, mis pakub turgudele turvaliseks kasvuks vajaliku arvelduskindluse. Turuosalised on selgelt väljendanud selle olulisust. „Appia” töötatakse välja avaliku ja erasektori ulatuslikus koostöös, mille käigus tehakse katsetusi, valideeritakse kontseptsioon ja koostatakse ühtsed standardid.

Silmas tuleb pidada veel ühte mõõdet. Praegusel ajal võib finantstaristul olla geopoliitiline mõju. Kui Euroopa ei ehita üles oma digiplatvorme, riskime jääda sõltuma üksnes nendest, mis on loodud väljaspool. Sellise olukorra vältimiseks ei tohiks me rahulolevalt paigale jääda või tegutsemisega hilineda. Euroopal on sellise sõltuvuse ärahoidmiseks olemas nii tehnoloogia kui ka vahendid.

Tegevuskavaga „Appia” asendatakse praegused killustunud taristud integreeritud Euroopa ökosüsteemiga. See toetab jõupingutusi hoiuste ja investeeringute liidu loomisel ning tagab samal ajal, et euro jääb Euroopa digimajanduse usaldusväärseks tugisambaks.

Muutused on vältimatud, kuid meie otsustada on see, kuidas neile reageerime. Euroopa on teinud valiku kujundada oma digitaalset finantskeskkonda „Appia” tegevuskava kaudu.

Blogiartikkel avaldati arvamusloona euroala riikide meediakanalites.

Tutvu EKP blogiga ja telli blogiartiklid oma postkasti.

Pangandusjärelevalve teemade kohta saab lähemalt lugeda järelevalveblogist.