Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
Christine Lagarde
The President of the European Central Bank
Luis de Guindos
Vice-President of the European Central Bank
  • RAHAPOLIITIKAOTSUSTE KOMMENTAAR

PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 14. september 2023

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

Inflatsiooni aeglustumine jätkub, kuid see püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Selleks et hoogustada edusamme seatud eesmärgile lähenemisel, otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

See otsus kajastab meie hinnangut inflatsiooniväljavaatele, pidades silmas laekuvaid majandus- ja finantsandmeid, alusinflatsiooni dünaamikat ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhusust. EKP ekspertide septembrikuu ettevaates euroala kohta prognoositakse, et keskmine inflatsioon on 2023. aastal 5,6%, 2024. aastal 3,2% ja 2025. aastal 2,1%. 2023. ja 2024. aasta prognoose on korrigeeritud ülespoole ning 2025. aasta oma allapoole. 2023. ja 2024. aasta näitajate ülespoole korrigeerimine kajastab valdavalt kõrgemaid energiahindu. Hinnasurve on endiselt suur, ehkki enamik näitajaid on hakanud leevenema. EKP eksperdid on veidi allapoole korrigeerinud inflatsiooniprognoosi ilma energia ja toiduainete komponendita. See peaks olema keskmiselt 5,1% 2023. aastal, 2,9% 2024. aastal ja 2,2% 2025. aastal. Varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub jätkuvalt jõuliselt. Rahastamistingimused on veelgi karmistunud ja pärsivad üha rohkem nõudlust. See on oluline tegur inflatsiooni suunamisel sihttasemele. Arvestades karmistumise kasvavat mõju sisenõudlusele ja rahvusvahelise kaubanduskeskkonna nõrgenemist, on EKP eksperdid oma majanduskasvu prognoose märkimisväärselt kärpinud. Nende kohaselt peaks euroala majandus kasvama 2023. aastal 0,7%, 2024. aastal 1,0% ja 2025. aastal 1,5%.

Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et EKP baasintresismäärad on jõudnud tasemele, mis piisavalt pikalt püsides toetavad märkimisväärselt ja aegsasti inflatsiooni naasmist sihteesmärgi juurde. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Majandusaktiivsus jääb lähikuudel tõenäoliselt tagasihoidlikuks. Aasta esimesel poolel majanduskasv üldjoontes seiskus ning hiljutiste näitajate kohaselt on see olnud loid ka kolmandas kvartalis. Kasvu pärsivad väiksem nõudlus euroala ekspordi järele, karmistunud rahastamistingimuste mõju ning kahanenud eluaseme- ja ettevõtlusinvesteeringud. Teenindussektoris, mis on seni püsinud vastupidav, on aktiivsus hakanud nüüd samuti raugema. Aegamisi peaks majanduskasv reaalsete sissetulekute oodatava tõusu mõjul hoogustuma. Seda toetavad inflatsiooni aeglustumine, palgakasv ja tugev tööturg, mis ergutavad tarbimiskulutusi.

Tööturg on seni püsinud majanduse aeglustumisest hoolimata vastupidav. Töötuse määr oli juulis rekordiliselt madalal 6,4% tasemel. Ehkki teises kvartalis kasvas tööhõive 0,2%, on selle kasvuhoog raugemas. Ka teenindussektoris, mis on olnud 2022. aasta keskpaigast alates oluline tööhõive kasvu hoogustanud tegur, on töökohtade loomine pidurdunud.

Sedamööda, kuidas energiakriis leeveneb, peaksid valitsused hakkama seonduvaid toetusmeetmeid lõpetama. See on vajalik selleks, et vältida keskpikas perspektiivis inflatsioonisurve süvenemist, mille tõttu tuleks võtta veelgi jõulisemaid rahapoliitilisi meetmeid. Eelarvepoliitika eesmärk peaks olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Poliitikameetmed, mida võetakse euroala tarnevõime suurendamiseks ja mida toetaks ELi taasterahastu täiemahuline rakendamine, võivad aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Ühtlasi edendaks see rohepööret. Samuti tuleks veel sel aastal lõpule viia ELi majanduse juhtimise raamistiku reform ja kiirendada edusamme kapitaliturgude liidu väljakujundamisel.

Inflatsioon

Eurostati kiirhinnangu kohaselt aeglustus inflatsioon juulis, alanedes 5,3%ni, ning püsis augustis samal tasemel. Aeglustumise jätkumise katkestas energiahindade tõus võrreldes juuliga. Toiduainehindade inflatsioon on märtsikuu rekordiliselt kõrge tasemega võrreldes pidurdunud, kuid oli augustis endiselt peaaegu 10%. Lähikuudel jäävad 2022. aasta sügisel registreeritud järsud hinnatõusud aastanäitajate arvutustest välja ja inflatsiooninäitajad seega alanevad.

Kui energia ja toiduainete komponent kõrvale jätta, alanes inflatsioonimäär 5,5%-lt juulis 5,3%-le augustis. Tööstuskaupade inflatsioon aeglustus augustis 4,8%ni. Juunis oli see 5,5% ja juulis 5,0%. Aeglustumise tõid kaasa pakkumistingimuste paranemine, energiahindade varasem langus, hinnasurve leevenemine tootmisahela varasemates etappides ja väiksem nõudlus. Teenuste hindade inflatsioon pidurdus 5,5%ni, kuid püsis siiski kiire, kuna tehti ulatuslikke kulutusi puhkustele ja reisimisele ning palgakasv oli tempokas. Töötaja kohta makstava hüvitise aastakasv jäi 2023. aasta teises kvartalis muutumatuna 5,5% tasemele. Tööjõukulude osakaal euroala aastases inflatsiooninäitajas suurenes teises kvartalis osaliselt tööviljakuse alanemise tõttu, samal ajal kui kasumite osakaal vähenes esimest korda alates 2022. aasta algusest.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid hakkab langema, kuna nõudlus ja pakkumine on rohkem tasakaalus ning energiahindade varasema tõusu mõju vähehaaval taandub. Samal ajal on euroalasisene hinnasurve jätkuvalt tugev.

Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu ligikaudu 2% tasemel. Mõned näitajad on siiski tõusnud ja neid tuleb hoolikalt jälgida.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on seotud langusriskid. Kasv võib kujuneda aeglasemaks juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt või kui üleilmne majanduskasv aeglustub, näiteks Hiina majanduse edasise languse tõttu. Kasv võib aga kujuneda prognoositust kiiremaks, kui tugev tööturg, reaalsete sissetulekute kasv ja ebakindluse vähenemine parandavad eraisikute ja ettevõtete kindlustunnet ning ergutavad tarbimist.

Inflatsiooni ohustavad tõusuriskid hõlmavad võimalikku uut tõususurvet energia- ja toiduainehindadele. Toiduainehindu võivad eeldatust ulatuslikumalt kergitada kehvad ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt. Püsivalt meie seatud eesmärki ületavad inflatsiooniootused või palkade ja kasumimarginaalide oodatust kiirem tõus võivad samuti inflatsiooni hoogustada, seda ka keskpika aja jooksul. Nõrgem nõudlus – näiteks rahapoliitika mõju prognoositust jõulisema avaldumise tulemusel või euroalavälise majanduskeskkonna halvenemise tõttu – alandaks seevastu hinnasurvet, seda eelkõige keskpikas perspektiivis.

Finants- ja monetaartingimused

Meie rahapoliitika karmistumine avaldab jätkuvalt ulatuslikku mõju rahastamistingimustele laiemalt. Rahastamine on pankade jaoks taas kallinenud, kuna hoiustajad eelistavad üleööhoiuste asemel kõrgema intressiga tähtajalisi hoiuseid ning EKP suunatud pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid jõuavad aegamisi lõpule. Ettevõttelaenude ja hüpoteeklaenude keskmised intressimäärad tõusid juulis veelgi, kerkides vastavalt 4,9%ni ja 3,8%ni.

Laenudünaamika on veelgi aeglustunud. Ettevõttelaenude aastane kasvumäär oli juulis 2,2% võrreldes 3,0%ga juunis. Ka kodumajapidamistele antavate laenude kasv ei olnud nii hoogne. Selle näitaja oli juunis 1,7% ja juulis 1,3%. Viimase kolme kuu andmete põhjal vähenesid laenud kodumajapidamistele aasta arvestuses 0,8%, mis on suurim langus alates euro kasutuselevõtust. Pankade loiu laenutegevuse ja eurosüsteemi bilansi kahanemise tulemusel aeglustus M3 aastakasv 0,6%-lt juunis rekordiliselt madala –0,4%ni juulis. Viimase kolme kuu andmete põhjal pidurdus M3 kasv aasta arvestuses 1,5%.

Kokkuvõte

Inflatsiooni aeglustumine jätkub, kuid see püsib eeldatavalt siiski liiga kiire liialt pika aja jooksul. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Selleks et hoogustada edusamme seatud eesmärgile lähenemisel, otsustas EKP nõukogu täna tõsta kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et EKP baasintresismäärad on jõudnud tasemele, mis piisavalt pikalt püsides toetavad märkimisväärselt ja aegsasti inflatsiooni naasmist sihteesmärgi juurde. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid