Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
PRESSITEADE

Euroopa Keskpanga 31. detsembril 2007 lõppenud aasta finantsaruanne

6. märts 2008

Täna kiitis Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu heaks EKP 31. detsembril 2007 lõppenud aasta auditeeritud finantsaruande.

EKP kasum oli 2007. aastal 286 miljonit eurot; 2006. aastal oli sama näitaja 1379 miljonit eurot. Kasumi vähenemise tingis eelkõige euro kallinemine USA dollari ning vähemal määral ka Jaapani jeeni suhtes. Nagu ka 2006. aastal, paigutati kasumiga võrdne summa nõukogu riskihinnangust lähtudes eraldisse valuutakursi-, intressimäära- ja kullahinnariskide katteks, mille tulemusel jäi EKP puhaskasum täpselt nulli. Eraldist kasutatakse nendest riskidest tulenevate kahjude, eelkõige ümberhindluskontodega katmata hindamiskahjude katmiseks. Eraldise suurus vaadatakse üle igal aastal.

EKP korrapärase tulu moodustavad peamiselt tulu välisvaluutareservi investeeringutelt, 4,1 miljardi euro ulatuses sissemakstud kapital ja intressitulu EKP-le kuuluvalt 8%lt ringluses olevate euro pangatähtede koguväärtusest. Intressitulu suurenes 2007. aastal peamiselt seetõttu, et tõusis eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressi piirmäär, mis määrab tulu, mida EKP saab oma osalt ringluses olevatest euro pangatähtedest.

EKP puhas intressitulu kõigist allikatest oli 2007. aastal 2421 miljonit eurot, võrreldes 1972 miljoni euroga 2006. aastal. Kui ringluses olevatelt pangatähtedelt teenitud 2004 miljonit eurot välja arvata, oli puhas intressitulu 417 miljonit eurot, võrreldes 653 miljoni euroga 2006. aastal. EKP maksis liikmesriikide keskpankadele 1357 miljonit eurot EKP-le üle kantud välisvaluutareservidega seotud nõuete katteks.

Euro kallinemine USA dollari ja vähemal määral ka Jaapani jeeni suhtes 2007. aastal vähendas nendes vääringutes nomineeritud varades hoitavate EKP reservide väärtust eurodes kokku ligikaudu 2,5 miljardi euro võrra, mis kajastati tulude ja kulude aruandes kuludena.

EKP halduskulud personalile, ruumide rendile, ekspertide töötasudele ning muudele kaupadele ja teenustele moodustasid 359 miljonit eurot (332 miljonit 2006. aastal). Põhivara amortisatsioonikulu oli 26 miljonit eurot.

31. detsembril 2007 lõppenud aasta finantsaruanne ja tegevusaruanne avaldatakse EKP aastaaruandes 21. aprillil 2008.

Lisaselgitused

  1. EKP arvestuspõhimõtted: Kooskõlas Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (EKPSi põhikiri) artikliga 26.4 on EKP nõukogu kehtestanud eurosüsteemile ja EKP-le ühtsed arvestuspõhimõtted, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas. [1] Üldjoontes on nende aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtted, kuid arvesse on võetud ka eurosüsteemi keskpankade ainulaadset olukorda. Enamiku eurosüsteemi keskpankade laialdasi välisvaluutariske silmas pidades pööratakse arvestuspõhimõtetes tähelepanu eeskätt konservatiivsuse põhimõttele. Seda rakendatakse eelkõige realiseerimata kasumi ja kahjumi erinevate käsitlusviiside tõttu tulu kajastamiseks ja selleks, et ära hoida ühe vara positsioonide realiseerimata kahjumi tasaarveldamist teise vara realiseerimata kasumiga. Realiseerimata kasum kantakse otse ümberhindluskontodele ning aastalõpu realiseerimata kahjumit, mis ületab ümberhindluskonto saldosid, käsitletakse kuluna. Liikmesriikide keskpangad peavad järgima neid põhimõtteid ja andma eurosüsteemi liikmena aru oma operatsioonidest, mis kajastuvad eurosüsteemi iganädalases konsolideeritud finantsaruandes. Liikmesriikide keskpangad rakendavad pankade endi finantsaruannete koostamisel vabatahtlikult üldjoontes EKPga samu põhimõtteid.
  2. EKP-le üle kantud välisvaluutareservide tasustamine: Eurosüsteemiga liitumisel saavad riikide keskpangad õiguse nõuda EKP-lt talle üle kantud välisvaluutareservidelt intressi. Nõukogu otsuse kohaselt peavad nõuded olema nomineeritud eurodes ja neilt makstakse intressi iga päev vastavalt eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide hiliseimale kättesaadavale intressi piirmäärale, arvestamata kulda, millelt intressi ei maksta. 2007. aastal oli EKP intressikulu 1357 miljonit eurot, välisvaluutareservidelt teenitud puhas intressitulu aga 1355 miljonit eurot.
  3. Ringluses olevatelt euro pangatähtedelt EKP saadava tulu jaotus: EKP nõukogu võttis vastu otsuse, et alates 2006. aastast kuulub see tulu maksmisele liikmesriikide keskpankadele samal majandusaastal, mil see tekib, kuid jaotatakse järgmise aasta teisel tööpäeval. [2] Jaotatakse kogu tulu, välja arvatud juhul, kui EKP aasta puhaskasum on väiksem kui ringluses olevatelt euro pangatähtedelt saadud tulu. 2007. aastal ei jaotatud kogu tulu, sest EKP nõukogu otsustas teha ümberpaigutusi intressimäära-, valuutakursi- ja kullahinnariskide katteks. EKP 2007. aasta hinnangulise finantstulemuse põhjal otsustas nõukogu 2007. aasta detsembris tühistada kogu tulu jaotuse.
  1. [1] 5. detsembri 2002. aasta otsus EKP/2002/11 Euroopa Keskpanga finantsaruannete kohta, ELT L 58, 3.3.2003, lk 38 (koos muudatustega). Alates 1. jaanuarist 2007 on nimetatud otsus tühistatud ja asendatud otsusega EKP/2006/17, ELT L 348, 11.12.2006, lk 38 (koos muudatustega).

  2. [2] 17. novembri 2005. aasta otsus EKP/2002/11, mis käsitleb ringluses olevatelt euro pangatähtedelt Euroopa Keskpanga saadava tulu jaotamist osalevate liikmesriikide keskpankadele, ELT L 311, 26.11.2005, lk 41.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid