Otsingu valikud
Avaleht Meedia Suunaviidad Uuringud & väljaanded Statistika Rahapoliitika Euro Maksed & turud Töövõimalused
Soovitused
Sorteeri
PRESSITEADE

Läbirääkijariikide väärtpaberiarveldussüsteemide hinnang standardite alusel, mis on kehtestatud eurosüsteemi laenutehinguteks kasutatavate EL väärtpaberiarveldussüsteemide suhtes

28. jaanuar 2004

Euroopa Keskpank (EKP) avaldab täna aruande “Läbirääkijariikide väärtpaberiarveldussüsteemide hinnang standardite alusel, mis on kehtestatud eurosüsteemi laenutehinguteks kasutatavate EL väärtpaberiarveldussüsteemide suhtes” (pdf 637 kB).[1] 1997. aasta novembris kehtestas Euroopa Rahainstituut üheksa standardit, millele peavad vastama eurosüsteemi laenutehingute teostamiseks kõlblikud väärtpaberiarveldussüsteemid. Standardid avaldati 1998. aasta jaanuaris ja need on kättesaadavad EKP koduleheküljel (pdf 111 kB). Need moodustavad vajaliku raamistiku selliste riskide maandamiseks, mis on seotud laenutehingute teostamisega ning tagatise säilitamisega tehingute teostamise ajal.

Käesoleva hinnangu põhieesmärk on aidata läbirääkijariikide keskpankadel tuvastada väärtpaberiarveldussüsteemi need osad, millele tuleks veel tähelepanu pöörata, et hõlbustada eurosüsteemi laenutehingute tõrgeteta toimimist. Ametlik hinnang kõnealuste väärtpaberiarveldussüsteemide kasutuskõlblikkusele eurosüsteemi laenutehingute teostamisel antakse niipea, kui nimetatud süsteemide poolt hoitavad väärtpaberid kvalifitseeruvad eurosüsteemi laenutehingute jaoks kõlblikuks tagatiseks.

Hindamine on näidanud, et paljude läbirääkijariikide väärtpaberiarveldussüsteemide infrastruktuuri võib juba pidada suhteliselt piisavaks. Teatavatel tingimustel saab peaaegu kõiki hindamisel vaadeldud 21st väärtpaberiarveldussüsteemist pidada eurosüsteemi laenutehingute teostamise seisukohalt kõlblikuks.[2] Tuleks siiski märkida, et kõigi läbirääkijariikide väärtpaberiarveldussüsteemid ei ole võrdsel tasemel. Valdavalt on nende väärtpaberikliiringu ja -arvelduse infrastruktuur välja arendatud viimase kümne aasta jooksul. Selle aja vältel ei ole mõned läbirääkijariigid suutnud oma väärtpaberiarveldussüsteemide infrastruktuuri veel piisavalt kujundada, sest ressursside puudumine või väärtpaberituru väike maht ei ole võimaldanud katta esialgseid investeerimiskulusid. Samal ajal näib, et mitmed teised riigid on ära kasutanud võimaluse luua täiesti uued infrastruktuurid. Enamasti on riikide pädevad ametiasutused suhtunud väga tõsiselt kohustusse kooskõlastada oma väärtpaberituru infrastruktuurid rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega.

Üksikasjalik teave esitatakse aruandes, mis on kättesaadav EKP koduleheküljel (http://www.ecb.europa.eu).

Trükitud vormis materjal on taotluse korral kättesaadav EKPst allpool märgitud aadressil.

  1. [1] Tuleb silmas pidada, et käesolevas kontekstis osutab mõiste “läbirääkijariigid” 12 riigile, kelle hulka kuuluvad kümme 2004. aasta mais Euroopa Liiduga ühinevat riiki ning Bulgaaria ja Rumeenia.

  2. [2] Küprosel toimub keskpanga laenutehinguteks kasutatavate valitsuse väärtpaberite dematerialiseerimine ning väärtpaberiregistri üleviimine Küprose keskpangast (Central Bank of Cyprus) keskdepositooriumi ja keskregistrisse (Central Depository and Central Registry (CDCR)). Pärast selle projekti kavakohast lõpetamist 2004. aastal käsitletakse keskdepositooriumi ja keskregistrit kõlblikuna eurosüsteemi laenutehingute teostamiseks väärtpaberite makseta ülekandmise teel enne rahalise arvelduse toimumist.

KONTAKTANDMED

Euroopa Keskpank

Avalike suhete peadirektoraat

Taasesitus on lubatud, kui viidatakse algallikale.

Meediakontaktid