EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 32015D0043(01)

Euroopa Keskpanga otsus (EL) 2015/2332, 4. detsember 2015, euromüntide emissioonimahu heakskiitmise menetlusraamistiku kohta (EKP/2015/43)

ELT L 328, 12.12.2015, lk 123—125 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokumendi õiguslik staatus Kehtivad: Seda akti on muudetud. Praegune konsolideeritud versioon: 01/01/2018

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2015/2332/oj

12.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 328/123


EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2015/2332,

4. detsember 2015,

euromüntide emissioonimahu heakskiitmise menetlusraamistiku kohta (EKP/2015/43)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artikli 128 lõike 2 esimest taanet,

ning arvestades järgmist:

(1)

Liikmesriikidel, mille rahaühik on euro (edaspidi „euroala liikmesriigid”), on õigus emiteerida euromünte Euroopa Keskpanga (EKP) heaks kiidetud emissioonimahu alusel.

(2)

Kui liikmesriigi suhtes kehtestatud erand tühistatakse, on sellel liikmesriigil õigus osaleda heakskiitmise menetluses üks aasta enne sularahavahetust, mis võimaldab tal kasutada euromüntide emiteerimise õigust alates euroala liikmesriigiks saamise kuupäevast.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 651/2012 (1) artikli 5 lõike 4 kohaselt võetakse meenemüntide emiteerimist EKP heaks kiidetavas müntide emissioonimahus arvesse agregeeritud alusel.

(4)

Kehtestada tuleb menetlusraamistikuga seotud reeglid müntide emissioonimahu heakskiitmise kohta.

(5)

EKP heakskiidu saamiseks peavad euroala liikmesriigid esitama EKP-le heakskiitmise taotluse.

(6)

Müntide nõudluse prognoosimise metoodika on euroala liikmesriikides teataval määral erinev ning seetõttu tuleb EKP-le esitada teatav miinimumteave, mis tõendaks heakskiitu taotleva müntide emissioonimahu nõudlust.

(7)

Heakskiidetud müntide emissioonimahtu ei tohiks ületada ilma EKP eelneva heakskiiduta.

(8)

Et võimaldada euroala liikmesriikidele nõutavate andmete koostamiseks piisavalt aega, peaks käesolev otsus jõustuma 1. jaanuaril 2016,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „käibemündid ja mälestusmündid”– nõukogu määruse (EL) nr 729/2014 (2) artikli 2 tähenduses;

2)   „meenemünt”– määruse (EL) nr 651/2012 artikli 1 tähenduses;

3)   „müntide emissioonimaht”– nimiväärtuste netovahe euroala liikmesriigi poolt emiteeritud müntide kumulatiivse koguse ja selle liikmesriigi poolt kalendriaastas tagastatud euromüntide kumulatiivse koguse vahel.

Artikkel 2

Iga-aastane heakskiidu taotlus

1.   Iga euroala liikmesriik esitab igal aastal EKP-le taotluse sellele liikmesriigile järgmiseks aastaks määratava müntide emissioonimahu heakskiitmiseks. Taotlus tuleb esitada hiljemalt 30. septembriks taotluses käsitletud aastale eelneval aastal.

2.   Taotluse aluseks peab olema taotlevas euroala liikmesriigis prognoositud müntide nõudlus ning vahet tuleb teha käibemüntide ja meenemüntide vahel. Taotlusele tuleb lisada nõudluse prognoosimisel kasutatud metoodika üldine kirjeldus.

3.   Käibemüntide taotletavas koguses võib sisalduda prognoositud nõudlust ületav täiendav kogus mõistliku kindlusvaru jaoks.

4.   Käibemüntide puhul tuleb taotlusele lisada järgmine teave:

a)

käibenäitaja 30. juuni seisuga või muu kuupäeva seisuga aastal, mis eelneb taotluses käsitletud aastale ja mida kasutatakse mündinõudluse prognoosis aastal, mida taotluses käsitletakse, kooskõlas taotleva euroala liikmesriigi valitud metodoloogiaga;

b)

muud asjakohased andmed, mis on vajalikud euroala liikmesriigi taotluse hindamiseks kooskõlas taotleva euroala liikmesriigi valitud metodoloogiaga;

c)

kas ja millisel määral sisaldab taotletud kogus täiendavat kogust kooskõlas lõikega 3, ja

d)

müntide emissioonimaht, mille kohta heakskiitu taotletakse.

5.   Käibemüntidega seotud täiendavat teavet tuleb esitada ka järgmise kohta, kui see on kättesaadav ja oluline taotleva euroala liikmesriigi jaoks heakskiidu taotluse põhjendamiseks:

a)

müntide nõudlust riigisiseselt mõjutavad võtmenäitajad;

b)

täpsem teave müntide nõudluse kohta nimiväärtuste lõikes ja

c)

kas ja millisel määral mõjutab riigisisest mündinõudlust mündinõudlus muudes euroala liikmesriikides.

6.   Meenemüntide puhul tuleb taotlusele lisada järgmine teave:

a)

meenemüntide emissiooni kogumaht agregeeritud nimiväärtuses, sh meenemüntide nimiväärtuste loetelu, ja

b)

kas kindlusvaru on taotlusega hõlmatud, mis hõlmaks teadmata sündmusi, mida tuleks euro meenemüntidel jäädvustada.

7.   Juhul kui Euroopa Liidu ja riigi või Euroopa Liidu liikmesriigi välise territooriumi vahel on sõlmitud leping, mis annab riigile või territooriumile õiguse kasutada oma ametliku vääringuna eurot (edaspidi „rahaküsimusi käsitlev leping”), ja rahaküsimusi käsitlev leping annab riigile või territooriumile õiguse emiteerida euromünte, lisatakse selle riigi või territooriumi müntide emissiooni maht rahaküsimusi käsitlevas lepingus määratletud euroala liikmesriigi iga-aastasesse taotlusesse.

8.   Kui liikmesriigi suhtes kehtestatud erand tühistatakse, käsitleb EKP liikmesriigi poolt sularahavahetusele eelneval aastal soovi korral esitatud taotlust müntide emissiooni mahu heakskiitmiseks selles liikmesriigis pärast sularahavahetust kooskõlas käesoleva artikli nõuetega.

9.   EKP nõukogu võtab vastu otsuse müntide iga-aastase mahu heakskiitmise kohta euroala jaoks enne selle kalendriaasta lõppu, mis eelneb heakskiidu taotluses käsitletud aastale.

Artikkel 3

Teade ja erakorraline taotlus

1.   EKP poolt iga euroala liikmesriigi osas heaks kiidetud müntide emissioonimahtu kalendriaastas ei tohi mis tahes hetkel sellel kalendriaastal ületada ilma eelneva EKP heakskiiduta.

2.   Euroala liikmesriigis peavad mündinõudlust pidevalt jälgima. Kui euroala liikmesriigi euromüntide tegelik nõudlus võib selle kalendriaasta osas heaks kiidetud müntide emissioonimahtu ületada, peab liikmesriik sellest viivitamata EKP-le teatama.

3.   Teates tuleb esitada järgmine teave:

a)

müntide nimiväärtus(ed), mille puhul eeldatakse suuremat nõudlust, ja

b)

müntide nõudluse ootamatu kasvu põhjustanud võtmetegurite täpne kirjeldus.

4.   Kümne EKP tööpäeva jooksul teate saamisest võib EKP anda teatele tegevtasandil, ilma EKP otsuseid tegevaid organeid kaasamata, eelhinnangu ja anda teate esitanud euroala liikmesriigile mittesiduvaid juhiseid. Eelkõige võib EKP soovitada suurendada täiendavat müntide emissioonimahtu, kui teatatud suurem müntide nõudlus osutub tegeliku nõudluse rahuldamisel ebapiisavaks, mis toob kaasa võimaliku kohustuste rikkumise lõike 1 alusel.

5.   Kui suurenenud mündinõudlus kestab edasi pärast lõikes 4 osutatud ajavahemiku lõppu, peab euroala liikmesriik esitama EKP-le viivitamata erakorralise taotluse täiendava müntide emissioonimahu heakskiitmiseks.

6.   Erakorralises taotluses tehakse ettepanek müntide emissiooni mahu suurendamiseks ja esitatakse üksikasjalik teave ootamatut müntide nõudluse suurenemist põhjustanud võtmetegurite kohta, mida ei saadud eeldada iga-aastases heakskiidu taotluses.

7.   EKP nõukogu võtab erakorralise taotluse kohta vastu iseseisva otsuse.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2016.

Artikkel 5

Adressaadid

Käesolev otsus on adresseeritud euroala liikmesriikidele.

Frankfurt Maini ääres, 4. detsember 2015

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 651/2012 euromüntide emiteerimise kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 135).

(2)  Nõukogu 24. juuni 2014. aasta määrus (EL) nr 729/2014 ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta (ELT L 194, 2.7.2014, lk 1).


Üles