EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 32013O0023

2014/2/EL: Euroopa Keskpanga suunis, 25. juuli 2013 , valitsuse finantsstatistika kohta (uuesti sõnastatud) (EKP/2013/23)

ELT L 2, 7.1.2014, lk 12—33 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokumendi õiguslik staatus Kehtivad: Seda akti on muudetud. Praegune konsolideeritud versioon: 01/07/2021

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2014/2/oj

7.1.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 2/12


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

25. juuli 2013,

valitsuse finantsstatistika kohta

(uuesti sõnastatud)

(EKP/2013/23)

(2014/2/EL)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, eelkõige selle artikleid 5.1, 5.2, 12.1 ja 14.3,

võttes arvesse nõukogu 25. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 479/2009 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta (1),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrust (EL) nr 549/2013 Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (2),

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Keskpanga 31. juuli 2009. aasta suunist EKP/2009/20 valitsuse finantsstatistika kohta (3) tuleb oluliselt muuta ning seetõttu selguse ja läbipaistvuse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Euroopa arvepidamise süsteemis (ESA) 1995 kasutatava metoodilise raamistiku ajakohastamisest ESA 2010-ga, mis kehtestati määrusega (EL) nr 549/2013, tuleneb statistikakontseptsioonide kohandamine. Ühetaolisuse huvides peavad Euroopa Keskpanga (EKP) nõuded valitsuse finantsstatistika valdkonnas põhinema ESA 2010-s määratletud liidu statistika standarditel.

(3)

Oma ülesannete täitmiseks ning majandus- ja rahapoliitiliseks analüüsiks vajab Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS) terviklikke (st kõiki tehinguid hõlmavaid, sh neid, milles keskvalitsus tegutseb Euroopa Liidu institutsioonide agendina) ja usaldusväärseid andmeid. Käesolevas suunises sätestatud kord ei mõjuta vastutust ja pädevust liikmesriigi ja liidu tasandil.

(4)

EKPSis tuleb kehtestada tõhus kord valitsuse finantsstatistika edastamiseks, et tagada EKPSile vajalik õigeaegne valitsuse finantsstatistika ja selle vastavus riikide keskpankades (RKPs) koostatud samade muutujate prognoosidele, olenemata sellest, kas statistika on koostanud RKPde või riigi pädevad ametiasutused.

(5)

EKPSi statistikanõuete täitmiseks vajalikku teavet valitsuse finantsstatistika valdkonnas koostavad RKPde kõrval osaliselt ka riigi teised pädevad ametiasutused. Seetõttu eeldavad mõned käesolevas suunises sätestatud ülesanded koostööd EKPSi ja riikide pädevate ametiasutuste vahel. Nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 (statistilise teabe kogumise kohta Euroopa Keskpanga poolt) (4) artikliga 4 kohustatakse liikmesriike korraldama oma statistiliste andmete kogumist ning tegema igakülgset koostööd EKPSiga, et tagada Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artiklist 5 tulenevate kohustuste täitmine.

(6)

Määrusel (EÜ) nr 479/2009 ja ESA 2010-l põhinevad statistika allikad ei rahulda EKPSi vajadusi valitsemissektori võla, puudujäägi/võla korrigeerimise ning liikmesriikide ja ELi eelarve vaheliste tehingute statistika hõlmatuse osas. Seetõttu on vaja, et riikide pädevad ametiasutused koostavad täiendava statistika.

(7)

On vaja kehtestada kord tehniliste paranduste efektiivseks tegemiseks käesoleva suunise lisadesse tingimusel, et need parandused ei muuda selle aluseks olevaid raampõhimõtteid ega aruandluskoormust. RKPd võivad teha ettepanekuid tehniliste muudatuste kohta EKPSi statistikakomiteele, kelle seisukohaga arvestatakse sätestatud korras,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „euroala liikmesriik”– liikmesriik, mille rahaühik on euro;

2)   „valitsuse finantsstatistika”– tulude, kulude, puudujäägi/ülejäägi statistika, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika ja valitsuse võla statistika I lisa kohaselt;

3)   „valitsemissektori võlg”– tähendus kattub määruse (EÜ) nr 479/2009 artiklis 1 määratletuga;

4)   „esimene edastamine”– regulaarne andmete edastamine RKPde poolt enne 15. aprilli;

5)   „teine edastamine”– regulaarne andmete edastamine RKPde poolt enne 15. oktoobrit.

Artikkel 2

RKPde statistikaaruandluse kohustused

1.   RKPd esitavad EKP-le valitsuse finantsstatistika vastavalt I lisale kalendriaasta alusel. Andmed peavad vastama määruse (EÜ) nr 479/2009 ja ESA 2010 põhimõtetele ja mõistetele, mida on täpsustatud II lisas.

2.   RKPd esitavad aruanded metoodiliste määratluste kohaselt, mis on sätestatud sektorite ja allsektorite osas käesoleva suunise II lisa 1. jaos, ja järgmise kohta 2. jao kohaselt:

a)

„tulude, kulude ja puudujäägi/ülejäägi statistika” – statistika I lisa tabelites 1A, 1B ja 1C;

b)

„puudujäägi/võla korrigeerimise statistika” – statistika I lisa tabelites 2A ja 2B;

c)

„valitsemissektori võla statistika” – statistika I lisa tabelites 3A ja 3B.

3.   Täielik andmekogum hõlmab kõiki I lisas määratletud kategooriaid (tulude, kulude statistika, puudujäägi/ülejäägi, puudujäägi/võla korrigeerimise statistika ja valitsuse võla statistikat). See hõlmab ka tagasivaatelisi andmeid alates 1995. aastast kuni aastani, millega edastamine on seotud (aasta t-1).

4.   Erandina lõikest 3 ei nõuta RKPdelt tagasivaateliste andmete esitamist kategooriate kohta, mida hõlmavad erandid, milles on omavahel kokku leppinud Euroopa Komisjon (Eurostat) ja liikmesriigid.

5.   I lisa tabelites 1A kuni C, 2A kuni B, 3A kuni B määratletud andmete edastamine algab oktoobris 2014.

6.   Puudujäägi/ülejäägi andmetele ning võla, tulude, kulude ja nominaalse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) andmetele lisatakse läbivaatamise põhjused, kui läbivaatamise tulemusel on puudujäägi/ülejäägi andmete muutus vähemalt 0,3 % SKT-st või võla, tulude, kulude või nominaalse SKT andmete muutus vähemalt 0,5 % SKT-st.

Artikkel 3

EKP statistikaaruandluse kohustused

1.   RKPde poolt esitatud andmete põhjal haldab EKP valitsuse finantsstatistika andmebaasi, mis hõlmab euroala ja riikide andmeid. EKP edastab valitsuse finantsstatistika andmebaasi RKPdele.

2.   RKPd osutavad oma riigi statistilise teabe tähistuses, kellele võib seda avaldada. EKP võtab seda tähistust valitsuse finantsstatistika andmebaasi edastamisel arvesse.

Artikkel 4

Tähtajalisus

1.   RKPd esitavad täieliku andmekogumi kaks korda aastas, enne 15. aprilli ja enne 15. oktoobrit.

2.   RKPd esitavad omal algatusel (osalise) andmekogumi mis tahes muul ajal, kui asjakohane uus teave saab kättesaadavaks. See andmekogum võib sisaldada hinnanguid kategooriate osas, mille kohta ei ole uus teave kättesaadav.

3.   EKP edastab valitsuse finantsstatistika andmebaasi RKPdele vähemalt kord kuus ja mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast seda, kui andmed on EKP poolt avaldamiseks lõplikud.

Artikkel 5

Koostöö riigi pädevate ametiasutustega

1.   Kui osa või kõigi artiklis 2 kirjeldatud andmete allikad on riigi pädevad ametiasutused, kes ei ole RKPd, peavad RKPd püüdma luua nende ametiasutustega sobivas vormis koostöö, et tagada andmete edastamise püsiv struktuur, mis vastaks EKPSi standarditele ja nõuetele, juhul kui seda ei saavutata riigi õigusaktide alusel.

2.   Kui RKP-l ei ole selle koostöö käigus võimalik artiklites 2 ja 4 kehtestatud nõudeid järgida, kuna riigi pädev ametiasutus ei esitanud RKP-le vajalikku teavet, arutavad EKP ja RKP asjaomase teabe saamise võimalused selle ametiasutusega läbi.

Artikkel 6

Edastamise nõuded

Nõutav statistiline teave tuleb esitada EKP-le vormis, mis vastab III lisas sätestatud nõuetele. See nõue ei takista muude vahendite kasutamist EKP-le statistilise teabe edastamiseks, kui varulahendusena on nii kokku lepitud.

Artikkel 7

Kvaliteet

1.   EKP ja RKPd jälgivad ja edendavad EKP-le esitatud andmete kvaliteeti.

2.   EKP juhatus esitab igal aastal EKP nõukogule aastaaruande valitsuse finantsstatistika kvaliteedi kohta.

3.   Aruandes käsitletakse vähemalt andmete hõlmatust, asjakohastele mõistetele vastavust ja paranduste ulatust.

Artikkel 8

Muudatuste tegemise lihtsustatud kord

Võttes arvesse statistikakomitee seisukohti, on EKP juhatusel õigus teha käesoleva suunise lisades tehnilisi muudatusi, kui see ei muuda raampõhimõtteid ega aruandluskoormust. EKP juhatus teavitab EKP nõukogu sellisest muudatusest põhjendamatu viivituseta.

Artikkel 9

Kehtetuks tunnistamine

1.   Suunis EKP/2009/20 tunnistatakse kehtetuks alates 1. septembrist 2014.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud suunisele tuleb käsitada viidetena käesolevale suunisele ja lähtuda tuleb vastavustabelist IV lisas.

Artikkel 10

Lõppsätted

1.   Käesolev suunis on adresseeritud kõikidele eurosüsteemi keskpankadele.

2.   Käesolev suunis jõustub 1. septembril 2014.

Frankfurt Maini ääres, 25. juuli 2013

EKP nõukogu nimel

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  ELT L 145, 10.6.2009, lk 1.

(2)  ELT L 174, 26.6.2013, lk 1.

(3)  ELT L 228, 1.9.2009, lk 25.

(4)  EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.


I LISA

ARUANDLUSNÕUDED

Tulude, kulude ja puudujäägi/ülejäägi statistika

Tabel 1A

Kategooria

Nr ja lineaarne suhe

Puudujääk (–) või ülejääk (+)

Formula

Formula

sellest: esmane puudujääk (–) või ülejääk (+)

Formula

Keskvalitsus

3

Osariigi/liidumaa valitsus

4

Kohalik omavalitsus

5

Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid

6

Kogutulud

Formula

Jooksvad tulud kokku

Formula

Otsesed maksud

9

sellest: ettevõtete makstavad

10

sellest: kodumajapidamiste makstavad

11

Kaudsed maksud

12

sellest: käibemaks

13

Netosotsiaalmaksed

14

sellest: tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed

15

sellest: kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed

16

Muud jooksvad tulud

17

sellest: saadavad intressid

18

Müügitulud

19

Kapitalitulu kokku

20

sellest: kapitalimaksud

21

Kogukulu

Formula

Jooksvad kulud kokku

Formula

Jooksvad siirded

Formula

Sotsiaalmaksed

25

Makstavad subsiidiumid

26

Muud makstavad jooksvad siirded

27

Makstav intress

28

Hüvitised töötajatele

29

sellest: palgad

30

Vahetarbimine

31

Kapitalikulu kokku

Formula

Investeeringud

33

Muu mittefinantsvara soetamine ja varude muutus

34

Makstavad kapitalisiirded

35

Memokirjed

 

Brutosäästud

Formula

Intress, sealhulgas intressimäärad vahetuslepingutest ja forvardintressiga lepingutest

37

Ülemäärase puudujäägi menetlus (EDP) puudujääk (–) või ülejääk (+)

Formula

Universaalse mobiilsidesüsteemi tulu

39

Tegelikud sotsiaalmaksed

Formula

Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded

41


Tabel 1B

Kategooria

Nr ja lineaarne suhe

Liikmesriigi maksed Euroopa Liidu (EL) eelarvesse

Formula

Kaudsed maksud

2

Jooksev rahvusvaheline koostöö

3

Mitmesugused jooksvad siirded

4

sellest: käibemaksul põhinev kolmas omavahend

5

sellest: kogurahvatulul põhinev neljas omavahend

6

Kapitalisiirded

7

Liikmesriigi tulu ELi eelarvest

Formula

Subsiidiumid

9

Jooksvad siirded valitsusele

10

Jooksvad siirded valitsusvälistele üksustele

11

Kapitalisiirded valitsusele

12

Kapitalisiirded valitsusvälistele üksustele

13

Liikmesriigi saldo ELi eelarve suhtes (netosaaja +, netomaksja –)

Formula

Memokirje

 

Omavahendite kogumise kulud

15


Tabel 1C

Kategooria

Nr ja lineaarne suhe

Lõpptarbimise kulud

Formula

Formula

Individuaalse tarbimise kulud

2

Kollektiivse tarbimise kulud

3

Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang

4

Põhivara kulum

5

Tootmiselt makstud maksud, miinus saadud subsiidiumid

6

Tegevuse netoülejääk

7

Memokirjed

 

Lõpptarbimise kulud eelmise aasta hindades

8

Valitsuse investeeringud eelmise aasta hindades

9

Sisemajanduse koguprodukt jooksevhindades

10

Sisemajanduse koguprodukti investeeringud eelmise aasta hindades

11

Puudujäägi/võla korrigeerimise statistika

Tabel 2A

Kategooria

Nr ja lineaarne suhe

Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrigeerimine

Formula

Netofinantstehingud (konsolideeritud)

Formula

Finantsvara (konsolideeritud)

Formula

Sularaha ja hoiused

4

Võlaväärtpaberid

5

Laenud

6

Omandiväärtpaberid ja investeerimisfondide aktsiad või osakud

7

Erastamised (neto)

8

Omakapitali paigutused (neto)

9

Muu

10

Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid

11

Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid

12

Muu finantsvara

13

sellest: kogunenud, kuid veel maksmata maksud ja sotsiaalmaksed

14

Kohustused (konsolideeritud)

Formula

Sularaha ja hoiused

16

Lühiajalised võlaväärtpaberid

17

Pikaajalised võlaväärtpaberid

18

Laenud

19

sellest: laenud keskpangalt

20

Kindlustus-, pensioni- ja muud standardsed tagatisskeemid

21

Tuletisinstrumendid ja töötajate aktsiaoptsioonid

22

Muud kohustused

23

Valitsemissektori laenuvajadus

Formula

Formula

Formula

sellest: pikaajaline

25

Väljendatud omavääringus

26

Väljendatud euroala liikmesriikide vääringutes

27

Väljendatud muudes vääringutes

28

Muud vood

Formula

Ümberhindamise mõju võlale

Formula

Kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt

31

Muud ümberhindamise mõjud – nimiväärtus

Formula

Muud muutused võla mahus

33

Valitsemissektori võla muutus

Formula

Formula

Formula


Tabel 2B

Kategooria

Nr ja lineaarne suhe

Tehingud valitsemissektori võlainstrumentidega (konsolideerimata)

Formula

Sularaha ja hoiused

2

Lühiajalised võlaväärtpaberid

3

Pikaajalised võlaväärtpaberid

4

Laenud keskpangalt

5

Muud laenud

6

Konsolideerimistehingud

Formula

Sularaha ja hoiused

Formula

Lühiajalised võlaväärtpaberid

Formula

Pikaajalised võlaväärtpaberid

Formula

Laenud

Formula

Valitsemissektori võlastatistika

Tabel 3A

Kategooria

Nr ja lineaarne suhe

Valitsemissektori võlg (konsolideeritud)

Formula

Formula

Formula

Formula

Formula

Sularaha ja hoiused

2

Lühiajalised võlaväärtpaberid

3

Pikaajalised võlaväärtpaberid

4

Laenud keskpangalt

5

Muud laenud

6

Liikmesriigi residentide võlg

Formula

Keskpank

8

Muud rahaloomeasutused

9

Muud finantseerimisasutused

10

Muud residendid

11

Liikmesriigi residentide võlg

12

Väljendatud omavääringus

13

Väljendatud euroala liikmesriikide vääringutes

14

Väljendatud muudes vääringutes

15

Lühiajaline võlg

16

Pikaajaline võlg

17

sellest: muutuva intressimääraga

18

Järelejäänud tähtaeg kuni üks aasta

19

Järelejäänud tähtaeg üle ühe ja kuni viis aastat

20

sellest: muutuva intressimääraga

21

Järelejäänud tähtaeg üle viie aasta

22

sellest: muutuva intressimääraga

23

Memokirjed

 

Võla keskmine järelejäänud tähtaeg

24

Valitsemissektori võlg – nullkupongvõlakirjad

25


Tabel 3B

Kategooria

Nr ja lineaarne suhe

Valitsemissektori võlg (allsektorite vahel konsolideerimata)

Formula

Konsolideerimise osad

Formula

Formula

Formula

Sularaha ja hoiused

3

Lühiajalised väärtpaberid

4

Pikaajalised väärtpaberid

5

Laenud

6

Keskvalitsuse emiteeritud (konsolideeritud)

7

sellest: teiste valitsemissektori allsektorite hoitavad

8

Osariigi/liidumaa valitsuse emiteeritud (konsolideeritud)

9

sellest: teiste valitsemissektori allsektorite hoitavad

10

Kohaliku omavalitsuse emiteeritud (konsolideeritud)

11

sellest: teiste valitsemissektori allsektorite hoitavad

12

Riiklike sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud (konsolideeritud)

13

sellest: teiste valitsemissektori allsektorite hoitavad

14

Memokirjed

 

Keskvalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorid

15

Osariigi/liidumaa valitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorid

16

Kohaliku omavalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorid

17

Riiklike sotsiaalkindlustusfondide hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorid

18


II LISA

METOLOOGILISED MÄÄRATLUSED

1.   Sektorite ja allsektorite määratlused

ESA 2010 sektorid ja allsektorid

Kogumajandus

S.1

Mittefinantsettevõtted

S.11

Finantsinstitutsioonid

S.12

Keskpank

S.121

Hoiuseid kaasavad ettevõtted, v.a keskpank

S.122

Rahaturufondid

S.123

Investeerimisfondid, mis ei ole rahaturufondid

S.124

Muud finantsvahendusettevõtted peale kindlustusseltside ja pensionifondide

S.125

Finantsvahenduse abiettevõtted

S.126

Varasid hoidvad finantsasutused ja laenuandjad

S.127

Kindlustusseltsid

S.128

Pensionifondid

S.129

Rahaloomeasutused

S.121 + S.122 + S.123

Valitsemissektor

S.13

Keskvalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid)

S.1311

Osariigi/liidumaa valitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid)

S.1312

Kohalik omavalitsus (v.a riiklikud sotsiaalkindlustusfondid)

S.1313

Riiklikud sotsiaalkindlustusfondid

S.1314

Kodumajapidamised

S.14

Kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid

S.15

Välismaailm

S.2

Euroopa Liidu liikmesriigid, institutsioonid ja asutused

S.21

Euroopa Liidu liikmesriigid

S.211

Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused

S.212

Euroopa Keskpank (EKP)

S.2121

Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused, v.a Euroopa Keskpank

S.2122

Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid ja mitteresidentidest rahvusvahelised organisatsioonid

S.22

2.   Kategooriate määratlus  (1), (2)

Tabel 1A

1.

Puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1] – S.13 netolaenuandmine (+)/netolaenuvõtmine (–) (B.9), – kogutulu [1A.7], miinus kogukulud [1A.22], ning võrdub keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.3], pluss osariigi/liidumaa valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.4], pluss kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.5], pluss riiklike sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.6].

2.

Esmane puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.2] – puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1], pluss maksmisele kuuluv intress [1A.28].

3.

Keskvalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.3] – netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1311 jaotis B.9.

4.

Osariigi/liidumaa valitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.4] – netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1312 jaotis B.9.

5.

Kohaliku omavalitsuse puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.5] – netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1313 jaotis B.9.

6.

Riiklike sotsiaalkindlustusfondide puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.6] – netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–); konto S.1314 jaotis B.9.

7.

Kogutulu [1A.7] – jooksvad tulud kokku [1A.8], pluss kapitalitulu [1A.20].

8.

Jooksvad tulud [1A.8] – otsesed maksud [1A.9], pluss kaudsed maksud [1A.12], pluss sotsiaalmaksed [1A.14], pluss muud jooksvad tulud [1A.17], pluss müük [1A.19].

9.

Otsesed maksud [1A.9] – jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

10.

Ettevõtete makstavad otsesed maksud [1A.10] – jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.11 ja S.12 kasutamise all.

11.

Kodumajapidamiste makstavad otsesed maksud [1A.11] – jooksev tulumaks, jooksev omandimaks jne (D.5), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.14 kasutamise all.

12.

Kaudsed maksud [1A.12] – tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

13.

Käibemaks [1A.13] – lisandväärtusmaksu tüüpi maksud (D.211), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

14.

Netosotsiaalmaksed [1A.14] – sotsiaalmaksed (D.61), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

15.

Netosotsiaalmaksete tööandjate tegelike sotsiaalmaksete osa [1A.15] – tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611), mis esitatakse S.13 ressursside all.

16.

Netosotsiaalmaksete kodumajapidamiste tegelike sotsiaalmaksete osa [1A.16] – kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613), mis esitatakse S.13 ressursside all.

17.

Muud jooksvad tulud [1A.17] – omanditulu (D.4), pluss muud jooksvad siirded (D.7), mis on kirjendatud S.13 ressursside all, v.a S.13 intressiressurss (D.41), mis on ühtlasi ka S.13 kasutamine, pluss muude tootmissubsiidiumide saamine (D.39), mis on S.13 kasutamine.

18.

Muude jooksvate tulude saadava intressi osa [1A.18] – intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 ressursside all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kasutamise all.

19.

Müük [1A.19] – turutoodang (P.11), pluss toodang enda lõpptarbeks (P.12), pluss maksed muu turuvälise toodangu eest (P.131), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

20.

Kapitalitulud kokku [1A.20] – saadavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ning kirjendatud kõikides sektorites, v.a S.13, kui makstav kapitalisiire.

21.

Kapitalitulu kapitalimaksud [1A.21] – kapitalimaksud (D.91), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

22.

Kogukulu [1A.22] – jooksev kulu kokku [1A.23], pluss kapitalikulu kokku [1A.32].

23.

Jooksvad kulud kokku [1A.23] – jooksvad siirded [1A.24], pluss makstav intress [1A.28], pluss hüvitised töötajatele [1A.29], pluss vahetarbimine [1A.31].

24.

Jooksvad siirded [1A.24] – sotsiaalmaksed [1A.25], pluss makstavad subsiidiumid [1A.26], pluss muud makstavad jooksvad siirded [1A.27].

25.

Sotsiaalmaksed [1A.25] – sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), pluss mitterahalised sotsiaalsiirded – valitsemissektori ostetud turutoodang (D.632), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, pluss muud jooksvad siirded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15 ressursside all.

26.

Makstavad subsiidiumid [1A.26] – subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

27.

Muud makstavad jooksvad siirded [1A.27] – jooksvad tulumaksud, omandimaksud jne (D.5), muud tootmismaksud (D.29), omanditulu (D.4), v.a intress (D.41), pluss muud jooksvad siirded (D.7), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, v.a mitmesugused jooksvad siirded (D.75), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja S.15, ressursside all.

28.

Makstav intress [1A.28] – intress (D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

29.

Hüvitised töötajatele [1A.29] – hüvitised töötajatele (D.1), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

30.

Töötajate hüvitiste palga osa [1A.30] – palk (D.11), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

31.

Vahetarbimine [1A.31] – vahetarbimine (P.2), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

32.

Kapitalikulud kokku [1A.32] – investeeringud [1A.33], pluss muu mittefinantsvara netosoetamine[1A.34], pluss makstavad kapitalisiirded [1A.35].

33.

Investeeringud [1A.33] – kapital kogumahutus põhivarasse (P.51 g), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all.

34.

Mittefinantsvara muu netosoetamine ja varude muutus [1A.34] – varude muutus (P.52), pluss väärisesemete soetamine, miinus realiseerimine (P.53), pluss mittetoodetud mittefinantsvara soetamine, miinus realiseerimine (NP), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all.

35.

Makstavad kapitalisiirded [1A.35] – makstavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ning kirjendatud kõikides sektorites, v.a S.13, kui saadav kapitalisiire.

36.

Kogusäästmine [1A.36] – jooksvad tulud kokku [1A.8], miinus jooksvad kulud kokku [1A.23].

37.

Intress, sealhulgas intressimäära vahetuslepingute ja forvardintressiga lepingute alusel [1A.37] – ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse intress (EDP D.41), mis on kirjendatud S.13 kasutamise ning kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

38.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse (EDP) puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.38] – S.13 EDP netolaenuandmine (+) / netolaenuvõtmine (–) (EDP B.9) ja võrdub puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1], pluss makstav intress [1A.28], miinus intress, sealhulgas intressimäära vahetuslepingute ja forvardintressiga lepingute alusel [1A.37].

39.

Tulu UMTS litsentside müügist [1A.39] – tulu kolmanda põlve mobiiltelefonilitsentside müügist, mis on kirjendatud kui mittefinantsvara võõrandamine kooskõlas Eurostati otsusega mobiiltelefonilitsentside liigituse kohta.

40.

Tegelikud sotsiaalmaksed [1A.40] – tööandjate tegelikud sotsiaalmaksed (D.611) [1A.15], pluss kodumajapidamiste tegelikud sotsiaalmaksed (D.613) [1A.16], mis on kirjendatud S.13 ressursside all.

41.

Sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded [1A.41] – sotsiaaltoetused, v.a mitterahalised sotsiaalsiirded (D.62), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

Tabel 1B

1.

Liikmesriikide maksed EL eelarvesse [1B.1] – EL eelarvesse laekuvad kaudsed maksud [1B.2], pluss jooksev rahvusvaheline koostöö (D.74), mille valitsus maksab EL eelarvesse [1B.4], pluss mitmesugused jooksvad siirded (D.75), mille valitsus maksab EL eelarvesse [1B.5], pluss kapitalisiirded (D.9), mille valitsus maksab EL eelarvesse [1B.7].

2.

Kaudsed maksud [1B.2] – tootmise ja impordi maksud (D.2), mis on kirjendatud S.2122 ressursside all.

3.

Jooksev rahvusvaheline koostöö [1B.3] – rahvusvaheline koostöö (D.74), mis on kirjendatud S.2122 ressursside ja S.13 kasutamise all.

4.

Mitmesugused jooksvad siirded [1B.4] – mitmesugused jooksvad siirded (D.75) käibemaksu- ja kogurahvatulupõhised ELi omavahendid (D.76), mis on kirjendatud S.2122 ressursside ja S.13 kasutamise all.

5.

Mitmesuguste jooksvate siirete all käibemaksupõhine kolmas omavahend [1B.5] – käibemaksupõhine kolmas omavahend (D.761), mis on kirjendatud S.2122 ressursside ja S.13 kasutamise all.

6.

Mitmesuguste jooksvate siirete all kogurahvatulupõhine neljas omavahend [1B.6] – kogurahvatulupõhine neljas omavahend (D.762), mis on kirjendatud S.2122 ressursside ja S.13 kasutamise all.

7.

Kapitalisiirded [1B.7] – makstavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ning kirjendatud S.2122All kui saadav kapitalisiire.

8.

Liikmesriikide tulu ELi eelarvest [1B.8] – ELi eelarvest [1B.9] makstavad subsiidiumid (D.3), pluss muud jooksvad siirded (D.7) ELi eelarvest valitsusele [1B.10], pluss muud jooksvad siirded (D.7) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.11], pluss kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusele [1B.12], pluss kapitalisiirded (D.9) ELi eelarvest valitsusvälistele üksustele [1B.13].

9.

Subsiidiumid [1B.9] – subsiidiumid (D.3), mis on kirjendatud S.2122 kasutamise all.

10.

Jooksvad ülekanded valitsusele [1B.10] – rahvusvaheline koostöö (D.74), pluss mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), mis on kirjendatud S.13 ressursside ja S.2122 kasutamise all.

11.

Jooksvad ülekanded valitsusvälistele üksustele [1B.11] – mitmesugused jooksvad ülekanded (D.75), mis kirjendatud S.2122 kasutamise ja kõikide sektorite, v.a S.13, ressursside all.

12.

Kapitalisiirded valitsusele [1B.12] – saadavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ja S.2122 varade muutuste all.

13.

Kapitalisiirded valitsusvälistele üksustele [1B.13] – makstavad kapitalisiirded (D.9), mis on kirjendatud S.2122 varade muutuste ning kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

14.

Liikmesriigi saldo ELi eelarve suhtes (netosaaja +, netomaksja –) [1B.14] – liikmesriigi tulu ELi eelarvest [1B.8], miinus liikmesriigi maksed ELi eelarvesse [1B.1].

15.

Omavahendite kogumise kulud [1B.15] on turutoodangu (P.13) see osa, mis on kirjendatud S.13 ressursside all, s.o EL eelarvest makstav omavahendite kogumise kulu.

Tabel 1C

1.

Lõpptarbimiskulutused [1C.1] – lõpptarbimiskulutused (P.3), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

2.

Individuaalsed tarbimiskulutused [1C.2] – individuaalsed tarbimiskulutused (P.31), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

3.

Kollektiivsed tarbimiskulutused [1C.3] – kollektiivsed tarbimiskulutused (P.32), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

4.

Mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang [1C.4] – mitterahalised sotsiaalsiirded – ostetud turutoodang (D.632), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

5.

Põhivara kulum [1C.5] – põhivara kulum (P.51c), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

6.

Makstud tootmismaksud, miinus saadud subsiidiumid [1C.6] – muud tootmismaksud (D.29), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, miinus muud saadud tootmissubsiidiumid (D.39), mis on kirjendatud S.13 kasutamise all.

7.

Tegevuse netoülejääk [1C.7] – S.13 tegevuse netoülejääk (B.2n).

8.

Lõpptarbimiskulutused eelmise aasta hindades [1C.8] – lõpptarbimiskulutuste (P.3) ahela maht, mis on kirjendatud S.13 kasutamise all, eelmise aasta hindades.

9.

Valitsuse investeeringud eelmise aasta hindades [1C.9] – kapitali kogumahutuse põhivarasse (P.51 g) võrreldav maht (chain-linked volume), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all, eelmise aasta hindades.

10.

Sisemajanduse koguprodukt jooksvates hindades [1C.10] – sisemajanduse koguprodukt (B.1*g) turuhindades.

11.

Sisemajanduse koguprodukt eelmise aasta hindades [1C.11] – sisemajanduse koguprodukti (B.1*g) võrreldav maht, eelmise aasta hindades.

Tabel 2A

1.

Finantskontode ja mittefinantskontode vaheline korrigeerimine [2A.1] – puudujääk (–) või ülejääk (+) [1A.1], miinus netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.2].

2.

Netotehingud finantsvara ja kohustustega [2A.2] – finantsvara netosoetamine [2A.3], miinus tehingud kohustustega, neto [2A.15].

3.

Tehingud finantsvaraga (konsolideeritud) [2A.3] – konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.4], pluss tehingud võlaväärtpaberitega (F.3) [2A.5], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.6], pluss tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5) [2A.7], pluss tehingud kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (F.6) [2A.11], pluss tehingud tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega (F.7) [2A.12], pluss tehingud muu finantsvaraga [2A.13], mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

4.

Tehingud sularaha ja hoiustega [2A.4] – sularaha ja hoiuste (F.2) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

5.

Tehingud võlaväärtpaberitega [2A.5] – võlaväärtpaberite (F.3) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

6.

Tehingud laenudega [2A.6] – uute laenude (F.4) andmine valitsuse poolt, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

7.

Tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega [2A.7] – omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakute (F.5) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

8.

Erastamised (neto) [2A.8] – tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ja mida teostatakse S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise käigus (ESA 10, punktid 2.36–2.39); selliseid tehinguid võib S.13 teostada vahetult võlgneva üksusega või teise krediteeriva üksusega.

9.

Omakapitali paigutused (neto) [2A.9] – tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja S.11 või S.12 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ja mida ei teostata S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise käigus ja mida teostab S.13 vahetult võlgneva üksusega.

10.

Muu [2A.10] – tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõigi sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all ja mida ei teostata S.13 võlgneva üksuse üle kontrolli loovutamise või saamise käigus ega S.13 poolt vahetult võlgneva üksusega, vaid teise krediteeriva üksusega.

11.

Tehingud kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega [2A.11] – kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemide (F.6) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

12.

Tehingud tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega [2A.12] – tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega (F.7) seotud netomaksed, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

13.

Tehingud muu finantsvaraga [2A.13] – rahalise kulla ja laenueriõiguste (SDR) (F.1) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all, pluss muud saadavad arved (F.8), mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

14.

Tehingud muu finantsvaraga, sellest kogunenud, kuid veel maksmata maksud ja sotsiaalmaksed [2A.14] – see osa saadavatest arvetest (F.8 varad), mis on seotud maksude ja sotsiaalmaksetega ja kirjendatud D.2, D.5, D.61 ja D.91All, miinus tegelikult laekunud maksud, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

15.

Tehingud kohustustega (konsolideeritud) [2A.15] – konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16], pluss tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega (F.31) [2A.17], pluss tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega (F.32) [2A.18], pluss tehingud laenudega (F.4) [2A.19], pluss tehingud kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega (F.6) [2A.21], pluss tehingud tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega (F.7) [2A.22], pluss tehingud muude kohustustega [2A.23], mis on kirjendatud S.13 varade ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutuste all.

16.

Tehingud sularaha ja hoiustega [2A.16] – sularaha ja hoiuste (F.2) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all.

17.

Tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2A.17] – neto tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega (F.31), mille algne tähtaeg on üks aasta või alla selle, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all.

18.

Tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2A.18] – neto tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega (F.32), mille algne tähtaeg on üle ühe aasta, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all.

19.

Tehingud laenudega [2A.19] – uute laenude (F.4) võtmine, millest on maha arvatud seniste laenude tagasimaksed, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all.

20.

Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.20] – tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja S.121 varade muutuste all.

21.

Tehingud kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemidega [2A.21] – kindlustus-, pensioni- ja muude standardsete tagatisskeemide (F.6) netosoetamine, mis on kirjendatud S.13 varade muutuste all ja kõikide sektorite, v.a S.13, kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

22.

Tehingud tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonidega [2A.22] – tuletisinstrumentide ja töötajate aktsiaoptsioonide (F.7) netosaamised, mis on kirjendatud S.13 varade ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13, varade muutuste all.

23.

Tehingud muude kohustustega [2A.23] – laenueriõiguste (F.1) netoomandamine, mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutuste all, pluss tehingud omandiväärtpaberite ning investeerimisfondide aktsiate ja osakutega (F.5), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutuste all, pluss muud makstavad arved (F.8), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.13 varade muutuste all.

24.

Valitsemissektori laenuvajadus [2A.24] – neto kohustuste võtmine seoses sularaha ja hoiustega (F.2) [2A.16], pluss võlaväärtpaberid [2A.17 ja 2A.18] (F.3), pluss laenud (F.4) [2A.19]. Samuti on see võrdne konsolideeritud tehingutega valitsemissektori võlainstrumentidega.

25.

Tehingud pikaajaliste võlainstrumentidega [2A.25] – neto kohustuste võtmine seoses võlainstrumentidega [2A.24], mille algne tähtaeg on üle ühe aasta.

26.

Tehingud omavääringus väljendatud võlainstrumentidega [2A.26] – neto kohustuste võtmine seoses võlainstrumentidega [2A.24], mis on väljendatud asjaomase liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

27.

Tehingud euroala liikmesriikide valuutades väljendatud võlainstrumentidega [2A.27] – neto kohustuste võtmine seoses ECUdes väljendatud võlainstrumentidega [2A.24], pluss eurodes väljendatud võlainstrumendid enne asjaomases liikmesriigis euro kasutuselevõttu, pluss euroala liikmesriigi seaduslikus maksevahendis väljendatud võlainstrumendid enne euroala liikmesriigiks saamist.

28.

Tehingud euroala liikmesriikide valuutades väljendatud võlainstrumentidega [2A.28] – neto kohustuste võtmine seoses võlainstrumentidega [2A.24], mida ei hõlma [2A.26] ega [2A.27].

29.

Muud vood [2A.29] – ümberhindamise mõju võlale [2A.30], pluss muud muutused võla mahus [2A.33].

30.

Ümberhindamise mõju võlale [2A.30] – kasum/kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.31], pluss muu ümberhindamise mõju – nimiväärtus [2A.32].

31.

Kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.31] – võla [3A.1] nominaalpositsiooni kasum ja kahjum (K.7), kus väärtus muutub omavääringusse konverteerimisel valuutakursi muutuste tõttu.

32.

Muud ümberhindamise mõjud – nimiväärtus [2A.32] – võla muutus [2A.34], miinus tehingud võlainstrumentidega (konsolideeritud) [2A.24], miinus kasum ja kahjum välisvaluuta positsioonidelt [2A.31], miinus muud muutused võla mahus [2A.33].

33.

Muud muutused võla mahus [2A.33] – muud mahu muutused (K.1, K.2, K.3, K.4, K5 ja K.6) kohustustes, mis liigitatakse kas sularaha ja hoiustena (AF.2), võlaväärtpaberitena (AF.3) või laenudena (AF.4), mis ei ole S.13 varad.

34.

Muutus valitsemissektori võlas [2A.34] – võlg [3A.1] aastal t, miinus võlg [3A.1] aastal t-1.

Tabel 2B

1.

Tehingud võlainstrumentidega (konsolideerimata) [2B.1] – konsolideerimata tehingud sularaha ja hoiustega [2B.2], pluss tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2B.3], pluss tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2B.4], pluss tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5], pluss tehingud muude laenudega [2B.6].

2.

Tehingud sularaha ja hoiustega [2B.2] – konsolideerimata tehingud sularaha ja hoiustega (F.2), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

3.

Tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2B.3] – konsolideerimata tehingud võlaväärtpaberitega, mille algne tähtaeg on üks aasta või alla selle (F.31), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

4.

Tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2B.4] – konsolideerimata tehingud võlaväärtpaberitega, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta (F.32), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste all.

5.

Tehingud keskpangalt saadud laenudega [2B.5] – konsolideerimata tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja S.121 varade muutuste all.

6.

Tehingud muude laenudega [2B.6] – konsolideerimata tehingud laenudega (F.4), mis on kirjendatud S.13 kohustuste ja netoväärtuse muutuste ja kõikide sektorite, v.a S.121, varade muutuste all.

7.

Konsolideerimistehingud [2B.7] – konsolideerimata tehingud võlainstrumentidega – konsolideerimata [2B.1], miinus konsolideeritud tehingud võlainstrumentidega [2A.24].

8.

Konsolideerimistehingud – sularaha ja hoiused [2B.8] – konsolideerimata tehingud sularaha ja hoiustega [2B.2], miinus konsolideeritud tehingud sularaha ja hoiustega [2A.16].

9.

Konsolideerimistehingud – lühiajalised võlaväärtpaberid [2B.9] – konsolideerimata tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2B.3], miinus konsolideeritud tehingud lühiajaliste võlaväärtpaberitega [2A.17].

10.

Konsolideerimistehingud – pikaajalised võlaväärtpaberid [2B.10] – konsolideerimata tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2B.4], miinus konsolideeritud tehingud pikaajaliste võlaväärtpaberitega [2A.18].

11.

Konsolideerimistehingud [2B.11] – konsolideerimata tehingud muude laenudega [2B.6], miinus konsolideeritud tehingud laenudega [2A.19], pluss konsolideeritud tehingud keskpangalt saadud laenudega [2A.20].

Tabel 3A

1.

Valitsemissektori võlg (konsolideeritud) [3A.1] – määruses (EÜ) nr 479/2009 määratletud võlg. See võrdub ka S.13 konsolideeritud võlaga, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti [3A.2], pluss lühiajalised võlaväärtpaberid [3A.3], pluss pikaajalised võlaväärtpaberid [3A.4], pluss laenud keskpangalt [3A.5], pluss muud laenud [3A.6].

2.

Võlg – sularaha ja hoiused [3A.2] – võla see osa [3A.1], mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti (AF.2).

3.

Võlg – lühiajalised võlaväärtpaberid [3A.3] – võla [3A.1] see osa, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti, mille esialgne tähtaeg on üks aasta või alla selle (AF.31).

4.

Võlg – pikaajalised võlaväärtpaberid [3A.4] – võla [3A.1] see osa, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti, mille esialgne tähtaeg on üle ühe aasta (AF.32).

5.

Võlg – keskpangalt saadud laenud [3A.5] – võla see osa [3A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis on S.121 vara.

6.

Võlg – muud laenud [3A.6] – võla see osa [3A.1], mis hõlmab laenude instrumenti (AF.4) ja mis ei ole S.121 vara.

7.

Liikmesriigi residentide [3A.7] hoitav võlg – keskpanga poolt hoitav võlg [3A.8], pluss muude rahaloomeasutuste poolt hoitav võlg [3A.9], pluss muude finantsasutuste poolt hoitav võlg [3A.10], pluss muude liikmesriigi residentide poolt hoitav võlg [3A.11].

8.

Keskpanga [3A.8] hoitav võlg – võla [3A.1] see osa, mis on S.121 vara.

9.

Muude rahaloomeasutuste [3A.9] hoitav võlg – võla see osa [3A.1], mis on S.122 või S.123 vara.

10.

Muude finantsasutuste hoitav võlg [3A.10] – võla [3A.1] see osa, mis onS.124, S.125, S.126, S.127, S.128 või S.129 vara.

11.

Muude residentide [3A.11] hoitav võlg – võla [3A.1] see osa, mis on S.11, S.14 või S.15 vara.

12.

Liikmesriigi mitteresidentide [3A.12] hoitav võlg - võla [3A.1] see osa, mis on S.2 vara.

13.

Võlg omavääringus [3A.13] – võla [3A.1] see osa, mis on väljendatud asjaomase liikmesriigi seaduslikus maksevahendis.

14.

Euroala liikmesriikide vääringutes väljendatud võlg [3A.14] – enne asjaomase liikmesriigi saamist euroala liikmesriigiks võla [3A.1] see osa, mis on väljendatud mõne osaleva liikmesriigi seaduslikus maksevahendis (v.a omavääring [3A.13]), pluss ECUdes või eurodes väljendatud võlg.

15.

Muudes välisvaluutades väljendatud võlg [3A.15] – võla see osa [3A.1], mida ei hõlma [3A.13] ega [3A.14].

16.

Lühiajaline võlg [3A.16] – võla [3A.1] see osa, mille algne tähtaeg on üks aasta või alla selle.

17.

Pikaajaline võlg [3A.17] – võla [3A.1] see osa, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta.

18.

Muutuva intressimääraga pikaajaline võlg [3A.18] – pikaajalise võla [3A.17] see osaga, mille intressimäär on muutuv.

19.

Võlg, mille järelejäänud tähtaeg on kuni üks aasta [3A.19] – võla see osa [3A.1], mille järelejäänud tähtaeg on üks aasta või alla selle.

20.

Võlg, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe ja kuni viis aastat [3A.20] – võla [3A.1] see osa, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe ja kuni viis aastat.

21.

Muutuva intressimääraga võlg, mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe ja kuni viis aastat [3A.21] – võla [3A.1], mille järelejäänud tähtaeg on üle ühe ja kuni viis aastat, see osa [3A.20], mille intressimäär on muutuv.

22.

Võlg, mille järelejäänud tähtaeg on üle viie aasta [3A.22] – võla [3A.1] see osa, mille järelejäänud tähtaeg on üle viie aasta.

23.

Muutuva intressimääraga võlg, mille järelejäänud tähtaeg on üle viie aasta [3A.23] – võla [3A.1] see osa, mille järelejäänud tähtaeg on üle viie aasta [3A.22], see osa, mille intressimäär on muutuv.

24.

Võla keskmine järelejäänud tähtaeg [3A.24] – jääksummadega kaalutud keskmine järelejäänud tähtaeg väljendatuna aastates.

25.

Valitsemissektori võlg – nullkupongvõlakirjad [3A.25] – võla see osa [3A.1], mis on nullkupongvõlakirjades, s.o kupongimakseta võlakirjades, mille intress põhineb hinnaerinevusel lunastamis- ja emissioonihinna vahel.

Tabel 3B

1.

Valitsemissektori võlg (allsektorite vahel konsolideerimata) [3B.1] – S.13 konsolideerimata kohustused, v.a a) S.1311 kohustused, mis on samaaegselt S.1311 varad; b) S.1312 kohustused, mis on samaaegselt S.1312 varad; c) S.1313 kohustused, mis on samaaegselt S.1313 varad ja d) S.1314 kohustused, mis on samaaegselt S.1314 varad, samade instrumentide osas nagu valitsemissektori võlg [3A.1].

2.

Konsolideerimise osad [3B.2] – S.13 kohustused, mis on samaaegselt S.13 varad, v.a a) S.1311 kohustused, mis on samaaegselt S.1311 varad; b) S.1312 kohustused, mis on samaaegselt S.1312 varad; c) S.1313 kohustused, mis on samaaegselt S.1313 varad ja d) S.1314 kohustused, mis on samaaegselt S.1314 varad, mis hõlmab sularaha ja hoiuste instrumenti [3B.3], pluss lühiajalised võlaväärtpaberid [3B.4], pluss pikaajalised võlaväärtpaberid [3B.5], pluss laenud [3B.6].

3.

Sularaha ja hoiuste konsolideeritavad elemendid [3B.3] – sularaha ja hoiuste instrumendi (F.2) konsolideeritavad elemendid [3B.2].

4.

Lühiajaliste võlaväärtpaberite konsolideeritavad elemendid [3B.4] – võlaväärtpaberite instrument, mille algne tähtaeg on üks aasta või alla selle (F.31) konsolideeritavad elemendid [3B.2].

5.

Pikaajaliste võlaväärtpaberite konsolideeritavad elemendid [3B.5] – võlaväärtpaberite instrumendi, mille algne tähtaeg on üle ühe aasta (F.32), konsolideeritavad elemendid [3B.2].

6.

Laenude konsolideeritavad elemendid [3B.6] – laenude instrumendi (F.4) konsolideeritavad elemendid [3B.2].

7.

Keskvalitsuse emiteeritud võlg (konsolideeritud) [3B.7] – S.1311 kohustused, mis ei ole S.1311 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

8.

Keskvalitsuse emiteeritud võlg, mida hoiavad teised valitsemissektori allsektorid [3B.8] – S.1311 kohustused, mis on S.1312, S.1313 või S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

9.

Osariigi/liidumaa valitsuse emiteeritud võlg (konsolideeritud) [3B.9] – S.1312 kohustused, mis ei ole S.1312 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

10.

Osariigi/liidumaa valitsuse emiteeritud võlg, mida hoiavad teised valitsemissektori allsektorid [3B.10] – S.1312 kohustused, mis on S.1311, S.1313 või S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

11.

Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlg (konsolideeritud) [3B.11] – S.1313 kohustused, mis ei ole S.1313 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

12.

Kohaliku omavalitsuse emiteeritud võlg, mida hoiavad teised valitsemissektori allsektorid [3B.12] – S.1313 kohustused, mis on S.1311, S.1312 või S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

13.

Riiklike sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlg (konsolideeritud) [3B.13] – S.1314 kohustused, mis ei ole S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

14.

Riiklike sotsiaalkindlustusfondide emiteeritud võlg, mida hoiavad teised valitsemissektori allsektorid [3B.14] – S.1314 kohustused, mis S.1311, S.1312 või S.1313 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

15.

Keskvalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teiste valitsemissektori allsektorite üksused [3B.15] – S.1312, S.1313 või S.1314 kohustused, mis S.1311 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

16.

Osariigi/liidumaa valitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorite üksused [3B.16] – S.1311, S.1313 või S.1314 kohustused, mis on S.1312 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

17.

Kohaliku omavalitsuse hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorite üksused [3B.17] – S.1311, S.1312 või S.1314 kohustused, mis on S.1313 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].

18.

Riiklike sotsiaalkindlustusfondide hoitav võlg, mille on emiteerinud teised valitsemissektori allsektorite üksused [3B.18] – S.1311, S.1312 või S.1313 kohustused, mis on S.1314 varad, samades instrumentides kui võlg [3A.1].


(1)  Termin „kategooriad” osutab valitsemissektorile, kui ei ole sätestatud teisiti.

(2)  [x.y] osutab kategooria numbrile y tabelis x.


III LISA

ANDMETE EDASTAMINE EUROOPA KESKPANGALE

Riikide keskpangad (RKPd) kasutavad Euroopa Keskpanga (EKP) nõutud statistilise teabe elektrooniliseks edastamiseks ESCB IT infrastruktuuril põhinevaid Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) võimalusi. Andmevahetus EKPSis põhineb SDMX vormingul (Statistical Data and Metadata eXchange). See nõue ei takista muude vahendite kasutamist EKP-le statistilise teabe edastamiseks, kui varulahendusena on nii kokku lepitud.

RKPd järgivad järgmisi soovitusi, et tagada rahuldav andmete edastamine:

täielikkus: RKPd esitava kogu nõutava andmerea struktuuri ulatuses. Andmeridade mitteesitamist või puudulikus struktuuris esitamist käsitletakse mittetäieliku aruandlusena. Kui vaatlus puudub, kajastatakse puudumine, kasutades vastavat vaatluse staatuse lippu;

andmete raamatupidamislik tunnus ja kokkulepe märkide osas: enne andmete edastamist EKP-le peavad RKPd rakendama õigsuse kontrolli eeskirju.

Paranduste tegemisel andmerea alljaotusesse kohaldatakse õigsuse kontrolli eeskirju kogu aruandele.


IV LISA

VASTAVUSTABEL

Suunis EKP/2009/20

Käesolev suunis

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 3

Artikli 2 lõige 3

Artikli 2 lõige 2

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõige 5

Artikli 2 lõige 5

Artikli 2 lõige 6

Artiklid 3–8

Artiklid 3–8

Artikli 9 lõige 1

Artikli 10 lõige 2

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõige 1

Artikli 9 lõige 3

Artikli 9 lõige 2

Artikkel 10

Artikli 10 lõige 1

Artikli 10 lõige 3

I–III lisa

I–III lisa


Üles