EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 32000O0015

Euroopa Keskpanga suunis, 3. november 1998, muudetud 16. novembri 2000. aasta suunisega välisvaluutareservide koostise, hindamise ja esialgse ülekandmise korra ning samaväärsete nõuete vääringu ja sellelt tasutava intressi kohta (EKP/2000/15)

EÜT L 336, 30.12.2000, lk 114—117 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
tšehhikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 001 Lk 275 - 278
eestikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 001 Lk 275 - 278
lätikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 001 Lk 275 - 278
leedukeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 001 Lk 275 - 278
ungarikeelne eriväljaanne Peatükk 10 Köide 001 Lk 275 - 278
maltakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 001 Lk 275 - 278
poolakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 001 Lk 275 - 278
slovakikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 001 Lk 275 - 278
sloveenikeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 001 Lk 275 - 278
bulgaariakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 005 Lk 25 - 28
rumeeniakeelne eriväljaanne: Peatükk 10 Köide 005 Lk 25 - 25
horvaadikeelne eriväljaanne: Information about publishing OJ Special Edition not found, Lk 5 - 8

Dokumendi õiguslik staatus Kehtivad

ELI: http://data.europa.eu/eli/guideline/2000/15/oj

32000O0015



Euroopa Liidu Teataja L 336 , 30/12/2000 Lk 0114 - 0117


EUROOPA KESKPANGA SUUNIS,

3. november 1998,

muudetud 16. novembri 2000. aasta suunisega

välisvaluutareservide koostise, hindamise ja esialgse ülekandmise korra ning samaväärsete nõuete vääringu ja sellelt tasutava intressi kohta

(EKP/2000/15)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi "põhikiri"), eriti selle artikleid 12.1, 14.3, 30 ja 32,

ning arvestades järgmist:

(1) Põhikirja artiklis 30.1, koosmõjus artiklitega 43.1 ja 43.4, sätestatakse, et Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt ühisraha kasutusele võtnud liikmesriikide keskpangad kannavad Euroopa Keskpanka (EKP) kuni 50000 miljoni euroga võrdväärses summas välisvaluutareservid, mis ei ole liikmesriikide valuutad, euro, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) reservide jäägid ja liikmesriikide pankade erireservid (SDRid). Lisaks nähakse põhikirja artiklis 30.1 ette, et EKP nõukogu otsustab, missugune osa sellest kogusest nõutakse EKP asutamisel ning missugused summad nõutakse sisse hiljem. Lisaks nähakse põhikirja artiklis 30.1 ette, et EKP-l on piiramatu õigus temale ülekantud välisvaluutareserve hoida ja hallata ning kasutada neid põhikirjas ettenähtud eesmärkidel.

(2) Põhikirja artiklis 30.2, koosmõjus artikliga 43.6, sätestatakse, et iga osaleva riigi, mille suhtes ei ole kehtestatud erandit, keskpanga osamaksud määratakse proportsionaalselt tema osale EKP märgitud kapitalis.

(3) Põhikirja artiklis 30.3 sätestatakse, et EKP krediteerib iga riigi keskpanka tema osamaksuga samaväärse nõude ulatuses. Lisaks sätestab põhikirja artikkel 30.3, et nõuete vääringu ja nendelt tasutava intressi otsustab EKP nõukogu.

(4) Põhikirja artiklis 30.6 sätestatakse, et EKP nõukogu võtab tarvitusele kõik muud põhikirja artikli 30 rakendamiseks vajalikud abinõud.

(5) Põhikirja artiklis 33.2 sätestatakse, et kui EKP kannab kahjumit, võib kahjumi katta EKP üldreservfondi arvelt ja vajaduse korral vastava majandusaasta emissioonituludest proportsionaalselt nende summadega, mis on jaotatud osalevate riikide keskpankadele kooskõlas põhikirja artikliga 32.5. Kooskõlas põhikirja artikliga 32.5 võttis EKP nõukogu 3. novembril 1998 vastu otsuse osalevate liikmesriikide keskpankade emissioonitulude ja EKP kahjumi jaotamise kohta majandusaastatel 1999-2001. [1]

(6) Põhikirja artiklis 32.7 sätestatakse, et EKP nõukogu võtab tarvitusele kõik muud põhikirja artikli 32 rakendamiseks vajalikud abinõud.

(7) Põhikirja artiklis 10.3, koosmõjus artikliga 43.4, sätestatakse, et kõigi põhikirja artikli 30 alusel vastuvõetavate otsuste puhul arvestatakse EKP nõukogu hääli vastavalt EKP märgitud kapitali jaotumisele nende liikmesriikide keskpankade vahel, mille suhtes ei ole kehtestatud erandit.

(8) Põhikirja artiklite 12.1 ja 14.3 kohaselt on EKP suunised ühenduse õiguse lahutamatu osa,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SUUNISE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas suunises kasutatakse järgmisi mõisteid:

- raha — Ameerika Ühendriikide seaduslik vääring (USA dollar) või Jaapani seaduslik vääring (Jaapani jeen),

- välisvaluutareservid — väärtpaberid, kuld või raha,

- kuld — kuld London Good Delivery Bars kujul apteegiuntsides vastavalt London Bullion Market Association'i määratlusele,

- osalevad liikmesriigid — liikmesriigid, kes võtsid ühisraha kasutusele 1. jaanuaril 1999 kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga,

- osalevate riikide keskpangad — osalevate liikmesriikide keskpangad,

- väärtpaberid — kõik lubatud väärtpaberid või finantsinstrumendid vastavalt EKP määratlusele,

- üleminekuperiood — ajavahemik 1. jaanuarist 1999 kuni 31. detsembrini 2001.

Artikkel 2

Välisvaluutareservide ülekandmine osalevate riikide keskpankade poolt

1. Iga osaleva riigi keskpank kannab EKP-le üle USA dollarites, Jaapani jeenides ja kullas välisvaluutareservid või nendes vääringustatud välisvaluutareservid, mis on samaväärsed käesoleva suunise lisas eurodes esitatud summadega.

2. Käesoleva suunise lisas eurodes esitatud summadega võrdväärsed summad USA dollarites, Jaapani jeenides ja kullas arvutatakse kooskõlastamise telekonverentsimenetluse tulemusel 31. detsembril 1998 kell 11.30 Brüsseli aja järgi selles menetluses osalevate keskpankade vahel kehtestatud eküü ja USA dollari või Jaapani jeeni kursi alusel ning kulla puhul lähtutakse Londonis 31. detsembril 1998 kell 10.30 toimuval kulla hinna fikseerimisel kehtestatud ühe apteegiuntsi kulla hinnast USA dollarites. Sel moel arvutatud summad kinnitab EKP osalevate riikide keskpankadele 31. detsembril 1998 niipea kui võimalik.

3. Iga osaleva riigi keskpank kannab väärtpaberite ja USA dollarites või Jaapani jeenides vääringustatud raha portfelli EKP-le üle, pidades kinni EKP poolt määratud taktikaliste baasportfellide modifitseeritud kestuste lubatud kõikumispiiridest ning EKP poolt määratud krediidilimiitidest.

4. EKP-le üleantavate väärtpaberite ja raha arvelduskuupäevad määrab EKP ning iga osaleva riigi keskpank annab õigeaegselt juhise väärtpaberite omandi üleandmiseks ning raha ülekandmiseks EKP-le arvelduskuupäevadel. Kõikide väärtpaberite väärtus arvutatakse EKP poolt kindlaksmääratud hindade alusel ning iga osaleva riigi kekspank kannab väärtpaberid ja raha üle EKP poolt osutatud kontodele.

5. Iga osaleva riigi keskpank kannab kulla üle EKP poolt osutatud kuupäevadel, kontodele ja kohta.

Artikkel 3

Osalevate riikide keskpankade sissemaksega samaväärsete nõuete vääringu, nendelt intresside tasumine ja nõude tähtaeg

1. EKP krediteerib iga osalevat riigi keskpanka nõudega, mis vääringustatakse iga osaleva keskpanga poolt välisvaluutareservidesse tehtud sissemakse euro-kogusumma euro-ekvivalendina.

2. Iga osaleva riigi keskpanga poolt välisvaluutareservidesse tehtud sissemakse kogusumma euro-ekvivalent sätestatakse käesoleva suunise lisas.

3. EKP poolt tasutakse igale osaleva riigi keskpangale krediteeritud nõudelt intressi määras, mis võrdub 85 % Euroopa Keskpankade Süsteemi poolt selle süsteemi põhilises refinantseerimistegevuses kasutatavast intressi piirmäärast. EKP arvutab intressi iga osaleva riigi keskpanga nõudelt igapäevaselt, kasutades reaalselt üle-360-päeva arvutusmeetodit.

4. Nõudelt tasutakse intressi iga majandusaasta lõpul. EKP teatab riikide keskpankadele kumulatiivsed summad kord kvartalis.

5. Nõuded ei kuulu väljaostmisele.

Artikkel 4

Üleminekukord valuutakursimuutustest tekkinud kahjule

1. Iga osaleva riigi keskpank loobub talle EKP poolt krediteeritud nõudest lõigetes 2 ja 4 sätestatud ulatuses juhul, kui EKP kannab üleminekuperioodi mis tahes majandusaastal realiseerimata kahju seetõttu, et EKP välisvaluutareservide väärtus eurodes väheneb üksnes vahetuskursi või kulla hinna kõikumise tõttu, eeldusel et sellist puudujääki ei saa põhikirja artikli 33.2 alusel tasaarvestada.

2. Punktis 1 osutatud realiseerimata kahjumi tekkimisel tasaarvestatakse üksnes sellisest kahjust vastaval majandusaastal tulenev puudujääk, kusjuures iga osaleva riigi keskpank loobub oma nõude algväärtuse sellest osast, mis vastab tema osale kahjumis, maksimaalselt lõikes 4 sätestatud ulatuses.

3. Kahjumi tasaarvestamine lõike 2 alusel toimub kord aastas koos Euroopa Keskpankade Süsteemi vastava majandusaasta emissioonitulu arvutamisega.

4. Iga osaleva riigi keskpanga nõuete väärtusest loobumine fikseeritakse proportsionaalselt iga osaleva riigi keskpanga osalusega EKP kapitalis, mis on märgitud nende liikmesriikide keskpankade poolt, mille suhtes ei ole kehtestatud erandit. Iga osaleva riigi keskpanga väärtusest loobumise kumulatiivne maksimumsumma ei ületa üleminekuperioodil 20 % nõude algväärtusest.

Artikkel 5

Lõppsätted

Käesolev suunis on adresseeritud osalevate liikmesriikide keskpankadele.

Käesolev suunis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas.

Frankfurt Maini ääres, 3. novembril 1998; muudetud ja avaldamiseks Euroopa Ühenduste Teatajas 16. novembril 2000 heakskiidetud

EKP nõukogu nimel

president

Willem F. Duisenberg

[1] EÜT L 336, 30.12.2000, lk 119.

--------------------------------------------------

Liide

Välisvaluutareservide euros väljendatud summad, mille peab üle kandma iga sellise liikmesriigi osalev keskpank, kes on alates 1. Jaanuarist 1999. võtnud ühtse valuutana kasutusele euro.

Riigi keskpank | USA dollarites ja Jaapani jeenides olevate väärtpaberite ja sularaha summad väljendatuna euros | Kulla kogusumma väljendatuna euros | Välisvaluutareservide euros väljendatud koondsummad |

Nationale Bank van België/Banque Nationale de Belgique | 1217965000 | 214935000 | 1432900000 |

Deutsche Bundesbank | 10409737500 | 1837012500 | 12246750000 |

Banco de España | 3779737500 | 667012500 | 4446750000 |

Banque de France | 7154322500 | 1262527500 | 8416850000 |

Central Bank of Ireland | 361080000 | 63720000 | 424800000 |

Banca d'Italia | 6330375000 | 1117125000 | 7447500000 |

Banque centrale du Luxembourg | 63410000 | 11190000 | 74600000 |

De Nederlandsche Bank | 1818150000 | 320850000 | 2139000000 |

Österreichische Nationalbank | 1002745000 | 176955000 | 1179700000 |

Banco de Portugal | 817360000 | 144240000 | 961600000 |

Suomen Pankki | 593725000 | 104775000 | 698500000 |

Kokku | 33548607500 | 5920342500 | 39468950000 |

--------------------------------------------------

Üles