31999R2157

Euroopa keskpanga määrus (EÜ) nr 2157/1999,

23. september 1999,

Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks

(EKP/1999/4)

EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut (edaspidi "leping"), eriti selle artikli 110 lõiget 3, ning Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi "põhikiri"), eriti selle artikli 34 lõiget 3 ja artikli 19 lõiget 1, ning nõukogu 23. novembri 1998. aasta määrust (EÜ) nr 2532/98 Euroopa Keskpanga volituste kohta rakendada sanktsioone [1] (edaspidi "nõukogu määrus"), eriti selle artikli 6 lõiget 2,

ning arvestades, et:

(1) vastavalt põhikirja artikli 34 lõikele 3 ja artikli 43 lõikele 1 ning protokolli nr 25 (teatavate Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriiki käsitlevate sätete kohta) punktile 8 ja protokolli nr 26 (teatavate Taanit käsitlevate sätete kohta) punktile 2 ei anta käesoleva määrusega õigusi ega määrata kohustusi mitteosalevatele liikmesriikidele;

(2) nõukogu määrusega on kehtestatud piirangud ja tingimused, mille kohaselt Euroopa Keskpangal (EKP) on õigus määrata ettevõtetele trahve ja karistusmakseid, kui need ei ole täitnud EKP määrustest ja otsustest tulenevaid kohustusi;

(3) nõukogu määruse artikli 6 lõikega 2 antakse EKP-le volitused selle korra täpsustamiseks, mille kohaselt võib nõukogu määruse alusel sanktsioone rakendada;

(4) teistes nõukogu või EKP määrustes võib konkreetsetes valdkondades ette näha erisanktsioonid ning osutada selliste sanktsioonide rakendamispõhimõtetele ja -korrale, mis on sätestatud käesolevas määruses;

(5) kohaldatavate sanktsioonide kindlaksmääramisel peab EKP tagama, et kolmandate isikute õigusi kaitsele järgitakse nii palju kui võimalik ning kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega ja Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega, eelkõige olemasoleva pretsedendiõigusega, mis käsitleb Euroopa Ühenduste Komisjoni uurimisõigusi konkurentsi valdkonnas;

(6) Euroopa Keskpankade Süsteemis (EKPS) toimuval infovahetusel seoses EKP määruste või otsuste rikkumise uurimisega ei ole juriidilisi takistusi;

(7) rikkumise puhul algatatava menetluse käigus tuleb järgida ne bis in idem põhimõtet;

(8) eeskirjadega, mis reguleerivad EKP ja pädeva riigi keskpanga volitusi rikkumise puhul algatatava menetluse käigus, tuleb tagada väidetava rikkumise tõhus ja põhjalik uurimine ning näha kindlalt ette asjaomase ettevõtte õigus kaitsele ja rikkumise puhul algatatava menetluse konfidentsiaalsus;

(9) liikmesriikide asutustelt võib paluda abi, et tagada EKP ja pädeva riigi keskpanga volituste tõhus kasutamine rikkumise puhul algatatavas menetluses;

(10) pärast seda, kui rikkumise puhul algatatud menetluse võimalik uurimisetapp on lõppenud ning asjaomasele ettevõttele on esitatud uurimise faktilised tulemused ja vastuväited, on tal õigus anda selgitusi;

(11) rikkumise puhul algatatava menetluse käigus järgitakse konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse põhimõtet; konfidentsiaalsus ja ametisaladus ei mõjuta asjaomase ettevõtte õigust kaitsele;

(12) EKP nõukogu võib rikkumise kohta tehtud otsuse uuesti läbi vaadata; tuleb kindlaks määrata sellise läbivaatamise kord;

(13) EKP võib läbipaistvuse suurendamiseks ja oma volituste tõhustamiseks sanktsioonide rakendamisel avaldada oma lõplikud otsused sanktsioonide kohta või muud nende otsustega seotud informatsiooni; kapitaliturgude erijooni silmas pidades peab sanktsiooni rakendamist käsitleva otsuse avaldamine olema erandlik meede, mida ainult EKP võib võtta pärast seda, kui ta on kaalunud konkreetseid asjaolusid, sellise otsuse võimalikku mõju asjaomase ettevõtte mainele ning nimetatud ettevõtte õigustatud ärihuve; sellise avaldamisotsuse puhul tuleb järgida mittediskrimineerimise põhimõtet ja tagada võrdne mänguruum; eelnevat arvestades on soovitatav enne otsuse tegemist konsulteerida asjaomaste järelevalveasutustega; sanktsioonide rakendamisotsuse avaldamisel ei tohi mingil juhul avalikustada konfidentsiaalset informatsiooni;

(14) otsus rahalise kohustuse määramise kohta viiakse ellu kooskõlas asutamislepingu artikliga 256; riikide keskpankadele võib anda volitused võtta kõik sel eesmärgil vajalikud meetmed;

(15) laitmatu ja tõhusa haldamise huvides on asjakohane ette näha lihtsustatud kord karistuste määramisel väiksemate rikkumiste eest;

(16) käesolevat määrust kohaldatakse nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2531/98 (kohustuslike reservide kohaldamise kohta Euroopa Keskpanga poolt) [2] (edaspidi "kohustuslikke reserve käsitlev nõukogu määrus") artikli 7 lõikes 1 nimetatud rikkumiste suhtes selle artikli 7 lõikes 2 sätestatud piires ja tingimustel; kohustuslikke reserve käsitleva nõukogu määruse artikli 7 lõikes 1 sätestatud kohustuslike reservide nõude rikkumiste erijoontest tulenevalt tuleb vastu võtta õiguslik erirežiim, millega nähakse ette sanktsioonide rakendamise kiirmenetlus, mis ei kahjusta asjaomase ettevõtja õigusi kaitsele;

(17) statistilise teabe kogumist Euroopa Keskpanga poolt käsitleva nõukogu 23. novembri 1998. aasta määruse (EÜ) nr 2533/98 [3] artiklis 7 sätestatud volituste kasutamisel tegutseb EKP kooskõlas nõukogu määruse ja käesoleva määrusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses tähendab "pädeva riigi keskpank" selle liikmesriigi keskpanka, kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine aset leidis. Teistel kasutatud mõistetel on nõukogu määruse artiklis 1 esitatud tähendus.

Artikkel 2

Menetluse algatamine rikkumise puhul

1. Ühe ettevõtte vastu algatatakse samadel alustel ainult üks rikkumisega seotud menetlus. EKP juhatus või pädeva riigi keskpank ei tee rikkumise puhul otsust menetluse algatamise kohta enne, kui nad on teineteist informeerinud ja teineteisega konsulteerinud.

2. Enne otsuse tegemist rikkumise puhul menetluse algatamise kohta võivad EKP ja/või pädeva riigi keskpank küsida asjaomaselt ettevõttelt väidetava rikkumise kohta igasugust teavet.

3. Rikkumise puhul algatatud menetluses võivad EKP juhatus või pädeva riigi keskpank teineteist taotluse korral aidata ja koostööd teha, eelkõige edastades teineteisele asjakohaseks peetavat informatsiooni.

4. Kui asjaomased pooled ei ole kokku leppinud teisiti, suhtlevad EKP või pädeva riigi keskpank ning asjaomane ettevõtja selle liikmesriigi ametlikus keeles (või ühes ühenduse ametlikus keeles), kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine aset leidis.

Artikkel 3

EKP ja pädeva riigi keskpanga volitused

1. EKP-le ja pädeva riigi keskpangale nõukogu määrusega antud volitused uurimiseks ja väidetava rikkumisega seotud teabe kogumiseks hõlmavad õigust hankida igasugust teavet ja õigust teha uurimisi asjaomasele ettevõtjale ette teatamata.

2. EKP või pädeva riigi keskpanga töötajad, kellel on vastavate sise-eeskirjadega lubatud hankida teavet asjaomase ettevõtja ruumidest, esitavad oma volituste kasutamisel ametliku kirjaliku loa, mis on välja antud vastavate sise-eeskirjade kohaselt.

3. Kõikides EKP-le või pädeva riigi keskpangale antud volituste alusel asjaomasele ettevõtjale tehtud taotlustes tuleb nimetada uurimise sisu ja eesmärk.

Artikkel 4

Liikmesriikide ametiasutuste abi

1. EKP või pädeva riigi keskpank võivad ettevaatusabinõuna taotleda liikmesriikide ametiasutuste abi.

2. Ükski liikmesriigi ametiasutus ei saa EKPd või pädeva riigi keskpanka uurimisvajaduste hindamisel asendada.

Artikkel 5

Vastuväidete esitamine

1. Enne otsuse tegemist sanktsioonide rakendamise kohta teatab EKP või pädeva riigi keskpank asjaomasele ettevõtjale kirjalikult uurimise faktilistest tulemustest ning asjaomase ettevõtja vastu esitatavatest väidetest.

2. Vastuväidete esitamisel määrab EKP või pädeva riigi keskpank tähtaja, mille jooksul asjaomane ettevõtja võib EKP-le või pädeva riigi keskpangale esitada kirjalikult oma arvamuse tema vastu tõstatatud vastuväidete kohta, ilma et see piiraks võimalust avaldada neid arvamusi asja suulisel arutamisel, kui ettevõte seda oma kirjalikus teatises taotleb. See tähtaeg on vähemalt 30 tööpäeva alates lõikes 1 osutatud teatise laekumisest.

3. EKP või pädeva riigi keskpank otsustab, kas pärast asjaomaselt ettevõtjalt saadud vastuseid tuleb teha lisauuringuid võimalike lahendamata küsimuste selgitamiseks. Uus teade vastuväidete kohta saadetakse asjaomasele ettevõtjale lõike 1 alusel ainult juhul, kui EKP või pädeva riigi keskpanga tehtud lisauuringute tulemusel tuleb asjaomase ettevõtja vastu arvesse võtta uusi fakte või muuta vaidlustatud rikkumiste kohta esitatud tõendeid.

4. EKP võtab sanktsiooni rakendamisotsuses arvesse ainult neid vastuväiteid, mis on esitatud lõikes 1 kirjeldatud viisil ning mille kohta asjaomasele ettevõtjale on antud võimalus arvamust avaldada.

Artikkel 6

Asjaomase ettevõtja õigused ja kohustused

1. Asjaomane ettevõtja teeb rikkumise puhul algatatud menetluse uurimisetapis koostööd EKP või pädeva riigi keskpangaga. Asjaomasel ettevõtjal on õigus esitada dokumente, kirjeid või tõendeid või nende koopiaid või neist tehtud väljavõtteid ning edastada kirjalikke või suulisi selgitusi.

2. Rikkumisega seoses võib ettevõtja vastu algatada käesoleva määruse alusel menetluse ja kehtestada karistusmakse, kui ta ei järgi või ei täida selliseid kohustusi, mille EKP või pädeva riigi keskpank on kehtestanud oma volituste kasutamisel rikkumise puhul algatatava menetluse käigus, või kui ta takistab nende kohustuste täitmist.

3. Asjaomasel ettevõttel on rikkumise puhul algatatava menetluse käigus õigus õigusabile.

4. Pärast asjaomase ettevõtja teavitamist vastavalt artikli 5 lõikele 1 on tal õigus ligi pääseda EKP või pädeva riigi keskpanga kogutud dokumentidele ja muudele materjalidele, millel väidetava rikkumise tõendid põhinevad.

5. Kui asjaomane ettevõtja esitab kirjalikus teatises taotluse asja suuliseks arutamiseks, korraldavad selle EKP või pädeva riigi keskpanga poolt selleks nimetatud isikud kindlaksmääratud kuupäeval. Suuline arutamine toimub EKP või pädeva riigi keskpanga ruumides. Suuline arutamine ei ole avalik. Isikuid kuulatakse ära ükshaaval või teiste väljakutsutud isikute juuresolekul. Asjaomane ettevõtja võib teha põhjendatud ettepaneku, et EKP või pädeva riigi keskpank kuulaks ära isikud, kes võivad tema kirjalikus teatises esitatut kinnitada.

6. Iga ärakuulatava isiku ütluste oluline sisu kantakse protokolli, mis vastav osa antakse sellele isikule lugeda ja kinnitada.

7. EKP või pädeva riigi keskpanga info ja kutsed suulisele arutamisele saadetakse adressaatidele tähitud kirjaga või antakse üle kättesaamistõendi vastu.

Artikkel 7

Rikkumise puhul algatatava menetluse konfidentsiaalsus

1. Rikkumise puhul algatatava menetluse käigus järgitakse konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse põhimõtet.

2. Asjaomasel ettevõtjal ei ole ligipääsu EKP või pädeva riigi keskpanga valduses olevatele dokumentidele ja muudele materjalidele, mida peetakse kolmandate isikute, EKP või pädeva riigi keskpanga seisukohalt konfidentsiaalseks, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 4 kohaldamist. Need hõlmavad eelkõige selliseid dokumente või muid materjale, mis sisaldavad informatsiooni teiste ettevõtjate ärihuvide kohta, ning EKP, pädeva riigi keskpanga, teiste ühenduse institutsioonide või organite või riigi keskpankade sisedokumente, nagu näiteks märkmed, eelnõud ja muud töödokumendid.

Artikkel 8

Otsuse läbivaatamine EKP nõukogus

1. EKP nõukogu võib EKP juhatuse otsuse läbivaatamiseks küsida lisainformatsiooni asjaomaselt ettevõtjalt, EKP juhatuselt ja/või pädeva riigi keskpangalt.

2. EKP nõukogu määrab informatsiooni esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt 10 tööpäeva.

Artikkel 9

Otsuse täitmisele pööramine

1. Pärast seda, kui on tehtud lõplik otsus sanktsiooni rakendamise kohta, võib EKP nõukogu pärast konsulteerimist asjaomaste riiklike järelevalveasutustega otsustada, et otsus või sellega seonduv informatsioon avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Avaldamisotsuses võetakse arvesse asjaomase ettevõtja õigustatud huvi kaitsta oma ärihuve ning teiste isikute huve.

2. EKP otsuses määratakse asjaomase sanktsiooni puhul kasutatav makseviis.

3. EKP võib paluda selle liikmesriigi keskpangal, kelle jurisdiktsiooni all sanktsioon pööratakse täitmisele, võtta kõik selleks vajalikud meetmed.

4. Riikide keskpangad esitavad EKP-le aruande sanktsioonide täitmisele pööramise kohta.

5. EKP säilitab sanktsiooni kindlaksmääramise ja täitmisele pööramise seisukohalt asjakohase informatsiooni andmefailis, mida hoitakse vähemalt viis aastat alates lõpliku otsuse tegemisest sanktsiooni rakendamise kohta. Selleks et EKP saaks oma kohustusi täita, edastab pädeva riigi keskpank EKP-le kõik tema valduses olevad originaaldokumendid ja -materjalid, mis on seotud rikkumise puhul algatatava menetlusega.

Artikkel 10

Lihtsustatud kord väiksemate rikkumiste korral

1. Väiksemate rikkumiste korral võib EKP juhatus otsustada, et menetlus algatatakse lihtsustatud korras. Selle korra kohaselt rakendatakse sanktsioone, mis ei ületa 25000 eurot.

2. Lihtsustatud kord koosneb järgmistest etappidest:

a) EKP juhatus teatab asjaomasele ettevõtjale väidetavast rikkumisest;

b) teatises esitatakse kõik faktid, mis moodustavad tõendi väidetava rikkumise kohta, ning vastav sanktsioon;

c) teatises informeeritakse asjaomast ettevõtjat lihtsustatud korra kohaldamisest ja sellest, et tal on õigus selle korra vastu protestida 10 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest;

d) kui protest esitatakse enne punktis c sätestatud tähtaega, loetakse menetlus rikkumise puhul algatatuks ning 30 tööpäeva pikkune ajavahemik, mille jooksul on võimalik kasutada õigust anda selgitusi, algab punktis c sätestatud tähtaja möödumisel. Kui punktis c sätestatud tähtaja jooksul ei ole ühtki protesti esitatud, loetakse EKP juhatuse otsus sanktsiooni rakendamise kohta lõplikuks.

3. Käesoleva artikli kohaldamine ei piira menetlust, mida kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud kohustusliku reservi nõude eiramisel.

Artikkel 11

Menetlus, mida kohaldatakse kohustusliku reservi nõude eiramisel

1. Kohustuslikke reserve käsitleva nõukogu määruse artikli 7 lõikes 1 nimetatud eiramise korral ei kohaldata käesoleva määruse artikli 2 lõikeid 1 ja 3, artikleid 3, 4 ja 5 ning artiklit 6, välja arvatud viimase lõige 3. Artikli 8 lõikes 2 ettenähtud tähtaega lühendatakse viie tööpäevani.

2. EKP juhatus võib määratleda ja avaldada kriteeriumid, mille alusel ta kohaldab sanktsioone, mis on sätestatud kohustuslikke reserve käsitleva nõukogu määruse artikli 7 lõikes 1. Selliste kriteeriumide kohta avaldatakse teatis Euroopa Ühenduste Teatajas.

3. Enne sanktsioonide rakendamist kohustuslikke reserve käsitleva nõukogu määruse artikli 7 lõike 1 alusel teatab EKP juhatus või pädeva riigi keskpank tema nimel asjaomasele ettevõtjale väidetavast eiramisest ning vastavast sanktsioonist. Teatises esitatakse kõik asjakohased faktid väidetava eiramise kohta ning teatatakse asjaomasele ettevõtjale, et kui ta ei esita protesti, loetakse sanktsioon EKP juhatuse otsuse alusel rakendatuks.

4. Pärast teatise kättesaamist antakse asjaomasele ettevõtjale viis tööpäeva, et:

- tunnistada väidetavat eiramist ning nõustuda kindlaksmääratud sanktsiooni eest tasumisega; sel juhul loetakse rikkumise puhul algatatud menetlus lõpetatuks,

või

- esitada kirjalikult informatsiooni, selgitusi või vastuväiteid, mis võivad olla asjakohased otsuse tegemisel sanktsiooni võimaliku rakendamise kohta. Asjaomane ettevõtja võib oma vastuses esitatud faktide tõendamiseks lisada igasuguseid asjakohaseid dokumente. Pädeva riigi keskpank edastab andmefaili kohe EKP juhatusele, kes teeb otsuse sanktsiooni võimaliku rakendamise kohta.

5. Kui asjaomane ettevõtja ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid selleks ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse sanktsioon EKP juhatuse otsuse alusel rakendatuks. Pärast seda, kui otsus on nõukogu määruse sätete alusel lõplikuks loetud, nõutakse asjaomaselt ettevõttelt sisse teatises täpsustatud sanktsioonile vastav summa.

6. Lõike 4 esimeses taandes ja lõikes 5 nimetatud juhul esitab EKP või pädeva riigi keskpank asjaomastele järelevalveasutustele kirjaliku teatise.

Artikkel 12

Tähtajad

1. Ilma et see piiraks nõukogu määruse artikli 4 kohaldamist, hakkavad käesolevas määruses ettenähtud tähtajad kulgema postiga või käsitsi kohaletoimetatud teatise kättesaamisele järgnevast päevast. Kõik asjaomase ettevõtte teatised tuleb adressaadi kätte toimetada või saata talle tähitud kirjaga enne kohaldatava tähtaja möödumist.

2. Kui tähtaeg lõpeb laupäeval, pühapäeval või riiklikul pühal, siis pikendatakse tähtaega sellele järgneva tööpäeva lõpuni.

3. Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse EKP puhul arvesse käesoleva määruse lisas sätestatud riiklikke pühasid ning pädevate riikide keskpankade puhul selliseid riiklikke pühasid, mis on kehtestatud liikmesriigi selle piirkonna õigusaktidega, kus asjaomane ettevõtja asub. Mõistet "tööpäev" tõlgendatakse vastavalt sellele. Vajaduse korral võib EKP käesoleva määruse lisa ajakohastada.

Frankfurt Maini ääres, 23. september 1999

EKP nõukogu nimel

eesistuja

Willem F. Duisenberg

[1] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 4.

[2] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 1.

[3] EÜT L 318, 27.11.1998, lk 8.

--------------------------------------------------

LISA (soovituslik)

Riiklike pühade loetelu (artikli 12 lõige 3)

EKP võtab arvesse järgmisi riiklikke pühasid:

Uusaasta | 1. jaanuar |

Vastlapäev (pool päeva) | liikuv |

Suur reede | liikuv |

Teine ülestõusmispüha | liikuv |

Kevadpüha | 1. mai |

Robert Schumanni deklaratsiooni aastapäev | 9. mai |

Taevaminemispüha | liikuv |

Teine nelipüha | liikuv |

Issanda ihu püha | liikuv |

Saksamaa ühtsuspäev | 3. oktoober |

Kõigi pühakute päev | 1. november |

Jõululaupäev | 24. detsember |

Esimene jõulupüha | 25. detsember |

Teine jõulupüha | 26. detsember |

Vana-aasta | 31. detsember |

--------------------------------------------------