EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 32003D0223

Riigipeade või valitsusjuhtide koosseisus kokku tulnud nõukogu otsus, 21. märts 2003, mis käsitleb Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 10.2 muutmist

ELT L 83, 1.4.2003, lk 66—68 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)
tšehhikeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 294 - 296
eestikeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 294 - 296
lätikeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 294 - 296
leedukeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 294 - 296
ungarikeelne eriväljaanne Peatükk 01 Köide 004 Lk 294 - 296
maltakeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 294 - 296
poolakeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 294 - 296
slovakikeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 294 - 296
sloveenikeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 294 - 296
bulgaariakeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 118 - 120
rumeeniakeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 004 Lk 118 - 120
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 01 Köide 005 Lk 48 - 50

Dokumendi õiguslik staatus Jõustumiskuupäev teadmata (teate ootel) või veel ei kehti.

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2003/223/oj

32003D0223



Euroopa Liidu Teataja L 083 , 01/04/2003 Lk 0066 - 0068


Riigipeade või valitsusjuhtide koosseisus kokku tulnud nõukogu otsus,

21. märts 2003,

mis käsitleb Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 10.2 muutmist

(2003/223/EÜ)

RIIGIPEADE VÕI VALITSUSJUHTIDE KOOSSEISUS KOKKU TULNUD NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja, [1] eriti selle artiklit 10.6,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga soovitust, [2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [3]

võttes arvesse komisjoni arvamust [4]

ning arvestades järgmist:

(1) Eurotsooni laienemine toob kaasa Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu liikmete arvu suurenemise. Vaja on säilitada nõukogu võime teha laienenud eurotsoonis otsuseid tõhusalt ja õigeaegselt, olenemata euro kasutusele võtnud liikmesriikide arvust. Selle saavutamiseks peab hääleõiguslike nõukogu liikmete arv olema väiksem kui nõukogu liikmete koguarv. Õiglane, tõhus ja vastuvõetav moodus hääleõiguse jaotamiseks nõukogu liikmete vahel on rotatsioonisüsteem. Kui hääleõiguslike liikmete arv on 15, on sobivas tasakaalus ühelt poolt olemasoleva ülesehituse järjepidevus, sealhulgas hääleõiguse tasakaalustatud jaotus kuue juhatuse liikme ja teiste nõukogu liikmete vahel, ning teiselt poolt vajadus tagada oluliselt laienenud nõukogus tõhus otsustamine.

(2) Võttes arvesse nende nimetamist Euroopa tasandil asutamislepinguga ettenähtud korras ning nende rolli EKP-s, mille pädevus hõlmab kogu eurotsooni, peab kõikidel juhatuse liikmetel olema nõukogus alaline hääleõigus.

(3) Nõukogu hääletuskorda muudetakse põhikirja artikli 10.6 alusel. Kuna see artikkel käsitleb vaid põhikirja artikli 10.2 muudatusi, ei mõjuta hääletuskorra mistahes muutmine hääletamist põhikirja artiklite 10.3, 10.6 ja 41.2 alusel tehtavate otsuste puhul.

(4) Valitud rotatsioonisüsteemi koostisosad peegeldavad viit aluspõhimõtet. Põhimõte "ühel liikmel üks hääl", mis on nõukogu keskne otsustuspõhimõte, jääb kõikide hääleõiguslike nõukogu liikmete suhtes kehtima. Kõik nõukogu liikmed osalevad jätkuvalt nõukogu istungitel isiklikult ja sõltumatutena, olenemata sellest, kas neil hääleõigus on või mitte. Rotatsioonisüsteem on lihtne, kuna see suudab katta kõik eurotsooni laienemised kuni praegu ettenähtava maksimaalse liikmesriikide arvuni. Ka väldib rotatsioonisüsteem olukordi, kus hääleõiguslikud nõukogu liikmed on pärit selliste liikmesriikide keskpankadest, mis kokkuvõetuna ei esinda kogu eurotsooni majandust. Lisaks on rotatsioonisüsteem läbipaistev.

(5) Nõukogu liikmete jaotamine rühmadesse ja konkreetse arvu hääleõiguslike kohtade eraldamine igale rühmale peaks tagama, et hääleõiguslikud nõukogu liikmed on selliste liikmesriikide keskpankadest, mis kokkuvõetuna esindavad eurotsooni majandust tervikuna. Nõukogu liikmed teostavad hääleõigust erineva sagedusega, olenevalt selle liikmesriigi majanduse suhtelisest suurusest eurotsoonis, kus nende keskpank asub. Nõukogu liikmete jaotamine rühmadesse oleneb seega nende keskpankade päritoluliikmesriikide järjestusest, mille aluseks on kaheosaline näitaja: nende keskpanga päritoluliikmesriigi osakaal i) euro kasutusele võtnud liikmesriikide kogu sisemajanduse kogutoodangus turuhindades (edaspidi "SKTth"); ning ii) euro kasutusele võtnud liikmesriikide monetaar-finantsasutuste kogu koondbilansis (edaspidi "MA-KB"). Liikmesriigi majanduslik kaal, mis peegeldub tema SKTth-s, on sobilik komponent, kuna keskpanga otsuste mõju on suurema majandusega liikmesriikides suurem kui väikese majandusega liikmesriikides. Samas on keskpanga otsuste puhul eriti oluline ka liikmesriigi rahandussektori maht, kuna sellesse sektorisse kuuluvad keskpanga toimingute vastaspooled. SKTth osakaal on 5/6 ja MA-KB osakaal 1/6. Osakaalude selline valik on sobilik, kuna see kindlustab rahandussektori piisava ja sisulise esindatuse.

(6) Rotatsioonisüsteemi sujuva sisseviimise tagamiseks võetakse see kasutusele kahes etapis. Esimeses etapis jagatakse nõukogu liikmed kahte rühma, kui nende arv ületab 15. Esimesse rühma määratud nõukogu liikmete hääleõiguse sagedus ei ole väiksem teise rühma määratute hääleõiguse sagedusest. Kui eurotsooni on lisandunud märkimisväärne arv uusi liikmesriike, st kui nõukogu liikmete arv ületab 21, jagatakse nad kolme rühma. Igas rühmas on nõukogu liikmetel hääleõigus võrdsel osal ajast. Nende kahe põhimõtte üksikasjalikud rakendussätted ning võimalikud otsused rotatsioonisüsteemi kasutuselevõtu edasilükkamise kohta, et vältida olukorda, kus mõnes grupis on nõukogu liikmete hääleõiguse sagedus 100 %, võtab nõukogu vastu oma hääleõiguslike ja hääleõiguseta liikmete kahe kolmandikulise häälteenamusega.

(7) Iga keskpanga päritoluliikmesriigi osa euro kasutusele võtnud liikmesriikide kogu SKTth-s ja MA-KB-s tuleb kohandada iga kord, kui kogu SKTth-d vastavalt põhikirja artiklile 29.3 kohandatakse või kui suureneb nõukogu liikmete arv. Osade uut jaotust, mis tuleneb korrapärastest kohandustest, kohaldatakse alates järgmise aasta esimesest päevast. Kui nõukokku lisandub üks või mitu liiget, tuleks nende vastavate keskpankade päritoluliikmesriikide osa arvutamiseks euro kasutusele võtnud liikmesriikide kogu SKTth-s ja MA-KB-s kasutada samu võrdlusperioode, mida kasutati osade viimase viie aasta kohanduse puhul. Nendest ebakorrapärasest kohandustest tulenevat uut osade jaotust kohaldatakse alates päevast, mil nõukogu liige või liikmed nõukogusse lisanduvad. Need tegevuse üksikasjad moodustavad osa nõukogu poolt vastuvõetavatest rakendussätetest,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga muudetakse Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja järgmiselt:

põhikirja artikkel 10.2 asendatakse järgmisega:

"(10.2) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Alates kuupäevast, mil nõukogu liikmete arv ületab 21, on igal juhatuse liikmel üks hääl ja hääleõiguslikke nõukogu liikmeid on kokku 15. Viimatinimetatud hääleõigus jaotatakse ning selle rotatsioon toimub järgmiselt:

- alates kuupäevast, mil nõukogu liikmete arv ületab 15 kuni päevani, mil see jõuab 22ni, jagatakse nõukogu liikmed kahte rühma vastavalt järjekohale, mille määrab kindlaks nende keskpanga päritoluliikmesriigi osa suurus euro kasutusele võtnud liikmesriikide kogu sisemajanduse kogutoodangus turuhindades ja monetaar-finantsasutuste kogu koondbilansis. Turuhindades sisemajanduse kogutoodangu ja monetaar-finantsasutuste kogu koondbilansi osade osakaal on vastavalt 5/6 ja 1/6. Esimese rühma moodustavad viis nõukogu liiget ja teise ülejäänud liikmed. Esimesse rühma määratud nõukogu liikmete hääleõiguse sagedus ei tohi olla väiksem teise rühma määratute hääleõiguse sagedusest. Kui eelmisest lausest ei tulene teisiti, antakse esimesele rühmale neli häält ja teisele üksteist häält;

- alates kuupäevast, mil nõukogu liikmete arv jõuab 22ni, jagatakse liikmed eespool kirjeldatud kriteeriumidel põhineva järjestuse alusel kolme rühma. Esimese rühma moodustavad viis nõukogu liiget ja sellele antakse neli häält. Teise rühma moodustavad pooled kõikidest nõukogu liikmetest, kusjuures murdarvud ümardatakse lähima täisarvuni, ning sellele antakse kaheksa häält. Kolmanda rühma moodustavad nõukogu ülejäänud liikmed ja sellele antakse kolm häält;

- igas rühmas on nõukogu liikmetel hääleõigus võrdsel osal ajast;

- turuhindades sisemajanduse kogutoodangu osade arvutamisel kohaldatakse artiklit 29.2. Monetaar-finantsasutuste kogu koondbilanss arvutatakse vastavalt Euroopa Ühenduses arvutamise ajal kehtivale statistilisele raamistikule;

- iga kord kui kogu sisemajanduse kogutoodangut turuhindades vastavalt põhikirja artiklile 29.3 kohandatakse või kui suureneb nõukogu liikmete arv, kohandatakse rühmade suurust ja koosseisu vastavalt eeltoodud põhimõtetele;

- nõukogu võtab kõikide oma hääleõiguslike ja hääleõiguseta liikmete kahe kolmandikulise häälteenamusega vastu eeltoodud põhimõtete rakendamiseks vajalikud meetmed ning võib otsustada rotatsioonisüsteemi kasutuselevõtu edasi lükata, kuni nõukogu liikmete arv ületab 18.

Hääleõigust teostatakse isiklikult. Erandina sellest normist võib artiklis 12.3 viidatud töökorraga ette näha, et nõukogu liikmed võivad hääletada telekonverentsi vahendusel. Töökorraga nähakse ka ette, et nõukogu liige, kes ei saa pikema aja jooksul nõukogu istungitest osa võtta, võib nõukogusse määrata asendusliikme.

Eelmiste lõikude sätted ei piira kõikide hääleõiguslike ja hääleõiguseta nõukogu liikmete hääleõigust artiklite 10.3, 10.6 ja 41.2 kohaldamisel.

Kui käesolevas põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, teeb nõukogu otsused hääleõiguslike liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

Nõukogu on otsusevõimeline, kui kohal viibib kaks kolmandikku hääleõiguslikest liikmetest. Kui kvoorumit ei ole, võib eesistuja kokku kutsuda erakorralise istungi, kus võib otsuseid vastu võtta kvoorumist olenemata."

Artikkel 2

1. Kõik liikmesriigid ratifitseerivad käesoleva otsuse oma põhiseadusest tulenevate nõuete kohaselt. Ratifitseerimiskirjad antakse hoiule Itaalia Vabariigi valitsusele.

2. Käesolev otsus jõustub viimase allakirjutanud liikmesriigi poolt ratifitseerimiskirja hoiuleandmisele järgneva teise kuu esimesel päeval.

Brüssel, 21. märts 2003

Riigipeade või valitsusjuhtide koosseisus kokku tulnud nõukogu nimel

eesistuja

C. Simitis

[1] Põhikiri kehtestati protokolliga, mis on lisatud Euroopa Ühenduse asutamislepingule, nagu seda on muudetud Nice'i lepinguga.

[2] ELT C 29, 7.2.2003, lk 6.

[3] Arvamus on esitatud 13. märtsil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

[4] Arvamus on esitatud 21. veebruaril 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

--------------------------------------------------

Üles