16.7.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 192/73

(1)

Ühtse järelevalvemehhanismi asutamisega võivad nii Euroopa Keskpank (EKP) kui ka riiklikud pädevad asutused saada taotlusi riikide kriminaaluurimisasutustelt konfidentsiaalse teabe avaldamiseks, mis on loodud või saadud nende järelevalveülesannete ja vastutuse täitmisel.

(2)

Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) (2) artikli 136 kohaselt, kui EKP-l on oma nõukogu määrusest (EL) nr 1024/2013 (3) tulenevaid ülesandeid täites alust kahtlustada kriminaalkuriteo toimepanemist, esitab ta asjaomasele riiklikule pädevale asutusele taotluse anda juhtum kooskõlas riigisisese õigusega üle asjakohastele asutustele uurimiseks ja võimalikuks kriminaalvastutusele võtmiseks.

(3)

Kooskõlas riigisisese õigusega on toimunud pikaajaline koostöö riiklike pädevate asutuste ja riigi kriminaaluurimisasutuste vahel seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsele teabele järelevalve alla kuuluvate üksuste või gruppide kohta määruse (EL) nr 468/2014 (EKP/2014/17) artikli 2 lõigete 20 ja 21 tähendustes. Selle koostöö ja konfidentsiaalse teabe avaldamise tingimused riigi kriminaaluurimisasutustele määrab suures ulatuses riigi õigus. Samas on liidu õigusel teatav mõju tingimustele, mille alusel võib pädevate asutuste, k.a EKP, valduses olevat ühtse järelevalvemehhanismi sisest konfidentsiaalset teavet avaldada riigi kriminaaluurimisasutusele nende taotluse korral. Need liidu õigussätted sätestavad näiteks lojaalse koostöö põhimõtte, heauskse koostöö põhimõtte, ühtse järelevalvemehhanismi sisese teabevahetuse kohustuse, isikuandmete kaitse kohustuse ja ametisaladuse hoidmise kohustuse.

(4)

Lisaks EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetega seotud konfidentsiaalse teabe avaldamisele, sh riiklike pädevate asutuste valduses olev teave EKP abistamisel EKP ülesannetes selle määruse alusel, võivad need tingimused kehtida üldjuhul ka rahapoliitikaga ja muude EKPSi/eurosüsteemi ülesannetega seotud konfidentsiaalse teabe avaldamise suhtes.

(5)

EKP peab järgima ametisaladuse hoidmise kohustust ja kohustust tagada oma toimimine ja sõltumatus. Lisaks sellele peab EKP jätkuvalt arvestama avalike huvidega ja teatavate isiklike huvidega, millest tulenevalt tuleb vältida teatavate dokumentide või teabe avaldamist, kui avaldamine on nende huvidega vastuolus. Samas ei tohiks need kohustused kaasa tuua täielikku keeldu ametisaladuse hoidmise kohustusega hõlmatud EKP konfidentsiaalse teabe avaldamisele riigi kriminaaluurimisasutustele.

(6)

Liidu õiguse kohaselt tuleb kaitsta teatavat teavet või dokumente, sh isikuandmeid, ja liidu õigus keelab konfidentsiaalse teabe või dokumentide avaldamise kolmandatele isikutele teatavaid erandeid arvestades. Eelkõige võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (4) ametisaladuse reeglite kohaselt avaldada konfidentsiaalset teavet, mille on saanud isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, ning pädevate asutuste huvides tegutsevad audiitorid ja eksperdid, ainult kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et üksikuid krediidiasutusi pole võimalik tuvastada, kuid see ei puuduta kriminaalõiguse valdkonda kuuluvaid juhtumeid.

(7)

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikli 37.2 kohaselt tuleb neid õigusakte kohaldada isikute suhtes, kellele on kättesaadavad andmed, mille puhul liidu õigusaktid näevad ette saladuse pidamise kohustuse.

(8)

Liidu õigus ei ole veel sätestanud menetlusraamistikku taotluste käsitlemiseks, mille EKP, riiklikud pädevad asutused või riikide keskpangad (RKPd) saavad riikide kriminaaluurimisasutustelt konfidentsiaalse teabe saamiseks seoses EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetega, sh teave, mida riiklikud pädevad asutused või RKPd valdavad seoses EKP abistamisega määrusest (EL) nr 1024/2013 tulenevate ülesannete või rahapoliitika ja muude EKPSi/eurosüsteemiga seotud ülesannete täitmisel. Samas peaks riigi menetlusnormide kohaldamine nendele taotlustele olema kooskõlas liidu õiguse üldpõhimõtetega, eelkõige lojaalse koostöö põhimõtte, heauskse koostöö põhimõtte ja teabevahetuse kohustusega kooskõlas määruse (EL) nr 1024/2013 artikliga 6. Seetõttu ja kooskõlas liidu õigusega soovib EKP konsulteerimist või kohastel juhtudel teatamist konfidentsiaalse teabe taotlustest, mille riiklikud pädevad asutused või RKPd saavad riikide kriminaaluurimisasutustelt seoses EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetega, sh teave, mida riiklikud pädevad asutused või RKPd valdavad seoses EKP abistamisega määrusest (EL) nr 1024/2013 tulenevate ülesannete või rahapoliitika ja muude EKPSi/eurosüsteemiga seotud ülesannete täitmisel.

(9)

Käesolevat otsust ei kohaldata juurdepääsu taotluste suhtes teabele, mis puudutab isikuid, kellel on EKPga töölepinguline suhe või otsene või kaudne lepinguline suhe EKPga ehitustööde teostamiseks, asjade tarnimineks või teenuste osutamiseks.

(10)

Seetõttu tuleb käesolevas otsuses sätestada tingimused, mida EKP kohaldab konfidentsiaalse teabe avaldamise suhtes riiklike pädevate asutuste ja RKPde poolt riikide kriminaaluurimisasutustele seoses EKP-le määrusega (EL) nr 1024/2013 pandud ülesannetega või rahapoliitika ja muude EKPSi/eurosüsteemiga seotud ülesannetega.

(11)

EKP õigusjärelevalve ja juhtimise osakond tegutseb EKP sisese koordinaatorina seoses juurdepääsu taotlustega käesoleva otsuse kohaldamisalas olevatele dokumentidele,

a)

asjaomane riiklik pädev asutus või RKP võtab kohustuse tegutseda selle taotluse osas EKP nimel;

b)

kui i) selle teabe avaldamise selge kohustus tuleneb liidu või riigi õigusest; või ii) asjakohane õigusraamistik lubab selle konfidentsiaalse teabe avaldamist ja selle teabe avaldamisest keeldumiseks puuduvad veenvad põhjused, võrreldes vajadusega tagada liidu huvide arvessevõtmine või vältida EKP toimimise ja sõltumatuse mõjutamist, eelkõige tema ülesannete täitmise ohustamist;

c)

asjaomane riiklik pädev asutus või RKP võtab kohustuse nõuda taotluse esitanud riigi kriminaaluurimisasutuselt esitatud konfidentsiaalse teabe üldsusele avalikustamise vastu kaitse tagamist.