EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 01999R2157-20171206

Konsolideeritud tekst: Euroopa keskpanga määrus (EÜ) nr 2157/1999, 23. september 1999 , Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks (EKP/1999/4)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1999/2157/2017-12-06

01999R2157 — ET — 06.12.2017 — 003.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr 2157/1999,

23. september 1999,

Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks

(EKP/1999/4)

(ELT L 264 12.10.1999, lk 21)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr 985/2001, 10. mai 2001,

  L 137

24

19.5.2001

►M2

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) nr 469/2014, 16. aprill 2014,

  L 141

51

14.5.2014

►M3

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2017/2095, 3. november 2017,

  L 299

22

16.11.2017


Parandatud:

►C1

Parandus, ELT L 267, 6.9.2014, lk  27 (469/2014)




▼B

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EÜ) nr 2157/1999,

23. september 1999,

Euroopa Keskpanga volituste kohta sanktsioonide rakendamiseks

(EKP/1999/4)



▼M3

Artikkel 1

Mõisted

Käesolevas määruses märgib mõiste „pädev riigi keskpank” selle liikmesriigi keskpanka, kelle jurisdiktsioonis väidetav rikkumine aset leidis; rikkumiste puhul süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise valdkonnas märgib see eurosüsteemi keskpanka, kes on määratud pädevaks asutuseks kooskõlas Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) ( 1 ) artikli 2 lõikega 5. Muid mõisteid kasutatakse määruse (EÜ) nr 2532/98 artiklis 1 esitatud tähenduses.

▼C1

Artikkel 1a

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse ainult sanktsioonidele, mida EKP võib rakendada, kui ta täidab järelevalvega mitte seotud keskpanga ülesandeid. Määrust ei kohaldata halduskaristustele, mida EKP võib rakendada, kui ta täidab järelevalveülesandeid.

▼M2

Artikkel 1b

Sõltumatu uurimisüksus

▼M3

1.  Selleks et otsustada, kas algatada rikkumismenetlus artikli 2 alusel ja kasutada artiklis 3 sätestatud volitusi, moodustab EKP sisemise sõltumatu uurimisüksuse (edaspidi „uurimisüksus”), mis koosneb uurimisametnikest, kes täidavad oma uurimisülesandeid sõltumatult EKP juhatusest ja EKP nõukogust ega võta osa juhatuse ja nõukogu aruteludest. Uurimisüksus koosneb vajalike teadmiste, oskuste ja kogemustega uurimisametnikest.

▼M3

1a.  Määruse (EL) nr 795/2014 (EKP/2014/28) rikkumiste uurimiseks võib EKP uurimisametnikeks määrata: i) EKP või liikmesriigi keskpanga töötaja, kui selle kiidab heaks asjaomane keskpank, või ii) kohase pädevusega sõltumatu eksperdi. EKP ei või uurimisametnikeks määrata maksete ja turuinfrastruktuuri komitee liikmeid ega neid EKP või riigi keskpanga töötajaid, kes on otseselt seotud selle hindamisrühma tegevusega, kes tegi esialgse järelevaatamishinnangu, millega tuvastati rikkumine või alus rikkumise kahtluseks.

▼C1

2.  Kui EKP leiab, et on põhjust kahtlustada ühe või mitme rikkumise toimumist, teatatakse sellest juhatusele.

3.  Kui juhatus leiab, et rakendatav sanktsioon võib ületada artikli 10 lõikes 1 sätestatud summa, ei kohaldata artiklis 10 sätestatud lihtsustatud korda ning juhatus annab juhtumi üle uurimisrühmale. Uurimisrühm otsustab, kas algatada rikkumismenetlus.

4.  Artiklites 2–4, artikli 5 lõigetes 1–3 ning artiklis 6 olev viide EKP-le loetakse viiteks EKP uurimisrühmale või artikli 10 alusel lihtsustatud menetluse kasutamise korral EKP juhatusele.

5.  Käesolev artikkel ei mõjuta pädeva riigi keskpanga pädevust algatada rikkumismenetlus ja viia läbi uurimine vastavalt käesolevale määrusele.

▼B

Artikkel 2

Menetluse algatamine rikkumise puhul

▼M2

1.  Ühe ettevõtja vastu algatatakse samadel alustel ainult üks rikkumisega seotud menetlus. EKP või pädeva riigi keskpank ei tee rikkumise puhul otsust menetluse algatamise kohta enne vastastikust teavitamist ja konsulteerimist.

▼B

2.  Enne otsuse tegemist rikkumise puhul menetluse algatamise kohta võivad EKP ja/või pädeva riigi keskpank küsida asjaomaselt ettevõttelt väidetava rikkumise kohta igasugust teavet.

▼M2

3.  Rikkumise puhul algatatud menetluses võivad EKP või pädeva riigi keskpank teineteist taotluse korral aidata ja koostööd teha, eelkõige edastades asjakohaseks peetava teabe.

▼B

4.  Kui asjaomased pooled ei ole kokku leppinud teisiti, suhtlevad EKP või pädeva riigi keskpank ning asjaomane ettevõtja selle liikmesriigi ametlikus keeles (või ühes ühenduse ametlikus keeles), kelle jurisdiktsiooni all väidetav rikkumine aset leidis.

Artikkel 3

EKP ja pädeva riigi keskpanga volitused

1.  EKP-le ja pädeva riigi keskpangale nõukogu määrusega antud volitused uurimiseks ja väidetava rikkumisega seotud teabe kogumiseks hõlmavad õigust hankida igasugust teavet ja õigust teha uurimisi asjaomasele ettevõtjale ette teatamata.

2.  EKP või pädeva riigi keskpanga töötajad, kellel on vastavate sise-eeskirjadega lubatud hankida teavet asjaomase ettevõtja ruumidest, esitavad oma volituste kasutamisel ametliku kirjaliku loa, mis on välja antud vastavate sise-eeskirjade kohaselt.

3.  Kõikides EKP-le või pädeva riigi keskpangale antud volituste alusel asjaomasele ettevõtjale tehtud taotlustes tuleb nimetada uurimise sisu ja eesmärk.

Artikkel 4

Liikmesriikide ametiasutuste abi

1.  EKP või pädeva riigi keskpank võivad ettevaatusabinõuna taotleda liikmesriikide ametiasutuste abi.

2.  Ükski liikmesriigi ametiasutus ei saa EKPd või pädeva riigi keskpanka uurimisvajaduste hindamisel asendada.

Artikkel 5

Vastuväidete esitamine

1.  Enne otsuse tegemist sanktsioonide rakendamise kohta teatab EKP või pädeva riigi keskpank asjaomasele ettevõtjale kirjalikult uurimise faktilistest tulemustest ning asjaomase ettevõtja vastu esitatavatest väidetest.

2.  Vastuväidete esitamisel määrab EKP või pädeva riigi keskpank tähtaja, mille jooksul asjaomane ettevõtja võib EKP-le või pädeva riigi keskpangale esitada kirjalikult oma arvamuse tema vastu tõstatatud vastuväidete kohta, ilma et see piiraks võimalust avaldada neid arvamusi asja suulisel arutamisel, kui ettevõte seda oma kirjalikus teatises taotleb. See tähtaeg on vähemalt 30 tööpäeva alates lõikes 1 osutatud teatise laekumisest.

3.  EKP või pädeva riigi keskpank otsustab, kas pärast asjaomaselt ettevõtjalt saadud vastuseid tuleb teha lisauuringuid võimalike lahendamata küsimuste selgitamiseks. Uus teade vastuväidete kohta saadetakse asjaomasele ettevõtjale lõike 1 alusel ainult juhul, kui EKP või pädeva riigi keskpanga tehtud lisauuringute tulemusel tuleb asjaomase ettevõtja vastu arvesse võtta uusi fakte või muuta vaidlustatud rikkumiste kohta esitatud tõendeid.

4.  EKP võtab sanktsiooni rakendamisotsuses arvesse ainult neid vastuväiteid, mis on esitatud lõikes 1 kirjeldatud viisil ning mille kohta asjaomasele ettevõtjale on antud võimalus arvamust avaldada.

Artikkel 6

Asjaomase ettevõtja õigused ja kohustused

1.  Asjaomane ettevõtja teeb rikkumise puhul algatatud menetluse uurimisetapis koostööd EKP või pädeva riigi keskpangaga. Asjaomasel ettevõtjal on õigus esitada dokumente, kirjeid või tõendeid või nende koopiaid või neist tehtud väljavõtteid ning edastada kirjalikke või suulisi selgitusi.

2.  Rikkumisega seoses võib ettevõtja vastu algatada käesoleva määruse alusel menetluse ja kehtestada karistusmakse, kui ta ei järgi või ei täida selliseid kohustusi, mille EKP või pädeva riigi keskpank on kehtestanud oma volituste kasutamisel rikkumise puhul algatatava menetluse käigus, või kui ta takistab nende kohustuste täitmist.

3.  Asjaomasel ettevõttel on rikkumise puhul algatatava menetluse käigus õigus õigusabile.

4.  Pärast asjaomase ettevõtja teavitamist vastavalt artikli 5 lõikele 1 on tal õigus ligi pääseda EKP või pädeva riigi keskpanga kogutud dokumentidele ja muudele materjalidele, millel väidetava rikkumise tõendid põhinevad.

5.  Kui asjaomane ettevõtja esitab kirjalikus teatises taotluse asja suuliseks arutamiseks, korraldavad selle EKP või pädeva riigi keskpanga poolt selleks nimetatud isikud kindlaksmääratud kuupäeval. Suuline arutamine toimub EKP või pädeva riigi keskpanga ruumides. Suuline arutamine ei ole avalik. Isikuid kuulatakse ära ükshaaval või teiste väljakutsutud isikute juuresolekul. Asjaomane ettevõtja võib teha põhjendatud ettepaneku, et EKP või pädeva riigi keskpank kuulaks ära isikud, kes võivad tema kirjalikus teatises esitatut kinnitada.

6.  Iga ärakuulatava isiku ütluste oluline sisu kantakse protokolli, mis vastav osa antakse sellele isikule lugeda ja kinnitada.

7.  EKP või pädeva riigi keskpanga info ja kutsed suulisele arutamisele saadetakse adressaatidele tähitud kirjaga või antakse üle kättesaamistõendi vastu.

Artikkel 7

Rikkumise puhul algatatava menetluse konfidentsiaalsus

1.  Rikkumise puhul algatatava menetluse käigus järgitakse konfidentsiaalsuse ja ametisaladuse põhimõtet.

2.  Asjaomasel ettevõtjal ei ole ligipääsu EKP või pädeva riigi keskpanga valduses olevatele dokumentidele ja muudele materjalidele, mida peetakse kolmandate isikute, EKP või pädeva riigi keskpanga seisukohalt konfidentsiaalseks, ilma et see piiraks artikli 6 lõike 4 kohaldamist. Need hõlmavad eelkõige selliseid dokumente või muid materjale, mis sisaldavad informatsiooni teiste ettevõtjate ärihuvide kohta, ning EKP, pädeva riigi keskpanga, teiste ühenduse institutsioonide või organite või riigi keskpankade sisedokumente, nagu näiteks märkmed, eelnõud ja muud töödokumendid.

▼M2

Artikkel 7a

Ettepanek juhatusele

1.  Kui uurimisüksus või pädev riigi keskpank leiab pärast rikkumismenetluse läbiviimist, et asjaomase ettevõtja suhtes tuleb rakendada sanktsiooni, esitab ta juhatusele ettepaneku, milles näitab ära asjaomase ettevõtja rikkumise ja teeb ettepaneku rakendatava sanktsiooni kohta.

2.  Uurimisüksus või pädev riigi keskpank tugineb oma ettepanekus üksnes faktilistele asjaoludele ja vastuväidetele, mille kohta asjaomane ettevõtja on saanud esitada oma märkused.

3.  Kui juhatus leiab, et uurimisüksuse või pädeva riigi keskpanga esitatud toimik ei ole täielik, võib ta tagastada toimiku uurimisüksusele koos põhjendatud nõudega esitada lisateavet.

4.  Kui juhatus nõustub täieliku toimiku alusel uurimisüksuse või pädeva riigi keskpanga ettepanekuga rakendada asjaomase ettevõtja suhtes sanktsiooni, teeb ta otsuse vastavalt uurimisüksuse või pädeva riigi keskpanga ettepanekule.

5.  Kui juhatus leiab täieliku toimiku alusel, et uurimisüksuse või pädeva riigi keskpanga ettepanekus kirjeldatud faktilisi asjaolusid ei saa lugeda piisavaks tõendiks rikkumise kohta, võib juhatus oma otsusega menetluse lõpetada.

6.  Kui juhatus nõustub täieliku toimiku alusel uurimisüksuse või pädeva riigi keskpanga ettepanekus esitatud otsustusega, et asjaomane ettevõtja on toime pannud rikkumise, kuid ei nõustu ettepandud sanktsiooniga, määrab juhatus oma otsusega ise kohase sanktsiooni.

7.  Kui juhatus ei nõustu täieliku toimiku alusel uurimisüksuse või pädeva riigi keskpanga ettepanekuga, kuid leiab, et asjaomane ettevõtja on toime pannud mõne teise rikkumise või et uurimisüksuse või pädeva riigi keskpanga ettepaneku tegemiseks on teistsugused faktilised asjaolud, teatab ta asjaomasele ettevõtjale kirjalikult oma seisukoha ja asjaomase ettevõtja suhtes esitatud vastuväited.

8.  Juhatus teeb otsuse, milles tuvastatakse, kas asjaomane ettevõtja on toime pannud rikkumise või mitte, ja määratakse kohane sanktsioon. Juhatuse otsus tugineb ainult faktilistele asjaoludele ja vastuväidetele, mille kohta asjaomane ettevõtja on saanud esitada oma märkused.

▼B

Artikkel 8

Otsuse läbivaatamine EKP nõukogus

1.  EKP nõukogu võib EKP juhatuse otsuse läbivaatamiseks küsida lisainformatsiooni asjaomaselt ettevõtjalt, EKP juhatuselt ja/või pädeva riigi keskpangalt.

2.  EKP nõukogu määrab informatsiooni esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt 10 tööpäeva.

▼M3

3.  Läbivaatamise käigus võib EKP nõukogu:

a) EKP juhatuse otsuse kinnitada;

b) EKP juhatuse otsust muuta, muutes kohaldatava sanktsiooni summat ja/või rikkumise alust;

c) EKP juhatuse otsuse kõrvale jätta.

▼B

Artikkel 9

Otsuse täitmisele pööramine

1.  Pärast seda, kui on tehtud lõplik otsus sanktsiooni rakendamise kohta, võib EKP nõukogu pärast konsulteerimist asjaomaste riiklike järelevalveasutustega otsustada, et otsus või sellega seonduv informatsioon avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas. Avaldamisotsuses võetakse arvesse asjaomase ettevõtja õigustatud huvi kaitsta oma ärihuve ning teiste isikute huve.

2.  EKP otsuses määratakse asjaomase sanktsiooni puhul kasutatav makseviis.

3.  EKP võib paluda selle liikmesriigi keskpangal, kelle jurisdiktsiooni all sanktsioon pööratakse täitmisele, võtta kõik selleks vajalikud meetmed.

4.  Riikide keskpangad esitavad EKP-le aruande sanktsioonide täitmisele pööramise kohta.

▼M1

5.  Asjaomane riigi keskpank või EKP säilitab sanktsiooni määramise ja täitmisele pööramise seisukohalt asjakohase informatsiooni andmefailis, mida hoitakse vähemalt viis aastat alates lõpliku otsuse tegemisest sanktsiooni rakendamise kohta. Riigi pädev keskpank edastab EKP-le kõigi tema valduses olevate originaaldokumentide ja -materjalide koopiad, mis on seotud rikkumise puhul algatatava menetlusega.

▼B

Artikkel 10

Lihtsustatud kord väiksemate rikkumiste korral

1.  Väiksemate rikkumiste korral võib EKP juhatus otsustada, et menetlus algatatakse lihtsustatud korras. Selle korra kohaselt rakendatakse sanktsioone, mis ei ületa 25 000 eurot.

2.  Lihtsustatud kord koosneb järgmistest etappidest:

a) EKP juhatus teatab asjaomasele ettevõtjale väidetavast rikkumisest;

b) teatises esitatakse kõik faktid, mis moodustavad tõendi väidetava rikkumise kohta, ning vastav sanktsioon;

c) teatises informeeritakse asjaomast ettevõtjat lihtsustatud korra kohaldamisest ja sellest, et tal on õigus selle korra vastu protestida 10 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest;

d) kui protest esitatakse enne punktis c sätestatud tähtaega, loetakse menetlus rikkumise puhul algatatuks ning 30 tööpäeva pikkune ajavahemik, mille jooksul on võimalik kasutada õigust anda selgitusi, algab punktis c sätestatud tähtaja möödumisel. Kui punktis c sätestatud tähtaja jooksul ei ole ühtki protesti esitatud, loetakse EKP juhatuse otsus sanktsiooni rakendamise kohta lõplikuks.

3.  Käesoleva artikli kohaldamine ei piira menetlust, mida kohaldatakse käesoleva määruse artiklis 11 sätestatud kohustusliku reservi nõude eiramisel.

▼M3

4.  Käesolevat artiklit ei kohaldata sanktsioonide puhul EKP süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise valdkonna määruste ja otsuste rikkumiste eest.

▼B

Artikkel 11

Menetlus, mida kohaldatakse kohustusliku reservi nõude eiramisel

1.  Kohustuslikke reserve käsitleva nõukogu määruse artikli 7 lõikes 1 nimetatud eiramise korral ei kohaldata käesoleva määruse artikli 2 lõikeid 1 ja 3, artikleid 3, 4 ja 5 ning artiklit 6, välja arvatud viimase lõige 3. Artikli 8 lõikes 2 ettenähtud tähtaega lühendatakse viie tööpäevani.

2.  EKP juhatus võib määratleda ja avaldada kriteeriumid, mille alusel ta kohaldab sanktsioone, mis on sätestatud kohustuslikke reserve käsitleva nõukogu määruse artikli 7 lõikes 1. Selliste kriteeriumide kohta avaldatakse teatis Euroopa Ühenduste Teatajas.

3.  Enne sanktsioonide rakendamist kohustuslikke reserve käsitleva nõukogu määruse artikli 7 lõike 1 alusel teatab EKP juhatus või pädeva riigi keskpank tema nimel asjaomasele ettevõtjale väidetavast eiramisest ning vastavast sanktsioonist. Teatises esitatakse kõik asjakohased faktid väidetava eiramise kohta ning teatatakse asjaomasele ettevõtjale, et kui ta ei esita protesti, loetakse sanktsioon EKP juhatuse otsuse alusel rakendatuks.

4.  Pärast teatise kättesaamist antakse asjaomasele ettevõtjale viis tööpäeva, et:

 tunnistada väidetavat eiramist ning nõustuda kindlaksmääratud sanktsiooni eest tasumisega; sel juhul loetakse rikkumise puhul algatatud menetlus lõpetatuks,

 või

 esitada kirjalikult informatsiooni, selgitusi või vastuväiteid, mis võivad olla asjakohased otsuse tegemisel sanktsiooni võimaliku rakendamise kohta. Asjaomane ettevõtja võib oma vastuses esitatud faktide tõendamiseks lisada igasuguseid asjakohaseid dokumente. Pädeva riigi keskpank edastab andmefaili kohe EKP juhatusele, kes teeb otsuse sanktsiooni võimaliku rakendamise kohta.

5.  Kui asjaomane ettevõtja ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid selleks ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse sanktsioon EKP juhatuse otsuse alusel rakendatuks. Pärast seda, kui otsus on nõukogu määruse sätete alusel lõplikuks loetud, nõutakse asjaomaselt ettevõttelt sisse teatises täpsustatud sanktsioonile vastav summa.

6.  Lõike 4 esimeses taandes ja lõikes 5 nimetatud juhul esitab EKP või pädeva riigi keskpank asjaomastele järelevalveasutustele kirjaliku teatise.

Artikkel 12

Tähtajad

1.  Ilma et see piiraks nõukogu määruse artikli 4 kohaldamist, hakkavad käesolevas määruses ettenähtud tähtajad kulgema postiga või käsitsi kohaletoimetatud teatise kättesaamisele järgnevast päevast. Kõik asjaomase ettevõtte teatised tuleb adressaadi kätte toimetada või saata talle tähitud kirjaga enne kohaldatava tähtaja möödumist.

2.  Kui tähtaeg lõpeb laupäeval, pühapäeval või riiklikul pühal, siis pikendatakse tähtaega sellele järgneva tööpäeva lõpuni.

3.  Käesoleva määruse kohaldamisel võetakse EKP puhul arvesse käesoleva määruse lisas sätestatud riiklikke pühasid ning pädevate riikide keskpankade puhul selliseid riiklikke pühasid, mis on kehtestatud liikmesriigi selle piirkonna õigusaktidega, kus asjaomane ettevõtja asub. Mõistet “tööpäev” tõlgendatakse vastavalt sellele. Vajaduse korral võib EKP käesoleva määruse lisa ajakohastada.




LISA (soovituslik)

Riiklike pühade loetelu (artikli 12 lõige 3)



Uusaasta

1. jaanuar

Vastlapäev (pool päeva)

liikuv

Suur reede

liikuv

Teine ülestõusmispüha

liikuv

Kevadpüha

1. mai

Robert Schumanni deklaratsiooni aastapäev

9. mai

Taevaminemispüha

liikuv

Teine nelipüha

liikuv

Issanda ihu püha

liikuv

Saksamaa ühtsuspäev

3. oktoober

Kõigi pühakute päev

1. november

Jõululaupäev

24. detsember

Esimene jõulupüha

25. detsember

Teine jõulupüha

26. detsember

Vana-aasta

31. detsember



( 1 ) Euroopa Keskpanga määrus (EL) nr 795/2014, 3. juuli 2014, süsteemselt oluliste maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2014/28) (ELT L 217, 23.7.2014, lk 16).

Üles