EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele

Tagasi EUR-Lexi avalehele

See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.

Dokument 52009AB0094

Euroopa Keskpanga Arvamus, 12. november 2009 , seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega (CON/2009/94)

ELT C 291, 1.12.2009, lk 1—6 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

1.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 291/1


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

12. november 2009,

seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega

(CON/2009/94)

2009/C 291/01

Sissejuhatus ja õiguslik alus

1.

10. septembril 2009 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega (1) (edaspidi „ettepanek direktiivi kohta”).

2.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 105 lõike 4 esimesel taandel ja asutamislepingu artikli 105 lõikel 5, kuna ettepanek direktiivi kohta puudutab ühte Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ülesannet, milleks on rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele kaasaaitamine. Euroopa Keskpanga nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

3.

EKP toetab ettepandud direktiivi seoses pankade kauplemisportfellide ja edasiväärtpaberistamiste kapitalinõuetega, mis on üldiselt kooskõlas Baseli pangajärelevalve komitee hiljutise seisukohaga (2). EKP on arvamusel, et ettepandud direktiivi nõudeid tuleb uuendatud tururiski raamistikuga Basel II veel lähendada. Eelkõige soovitab EKP lisada ettepandud direktiivi II lisa punktis 1 korrelatsioonil põhineva kauplemistegevuse suhtes erand nõudest, et kauplemisportfelli kõikide väärtpaberistamise riskipositsioonide suhtes kohaldatakse krediidiriski standardmeetodit.

4.

Lisaks märgib EKP, et käesoleval ajal Baseli pangajärelevalve komitee poolt läbi viidav kvantitatiivne mõju-uuring võib viia korrelatsioonil põhineva kauplemistegevuse ümberkalibreerimisele. Kui mõju-uuring peaks tõepoolest viima tururiski raamistiku Basel II ümberkalibreerimisele, soovitab EKP tungivalt viia ettepandud direktiiv sellega vastavusse või teha direktiivis muudatusi, et tagada selles valdkonnas aus rahvusvaheline konkurents.

5.

Samuti toetab EKP ettepandud direktiivi I lisas tasustamise sätete sissetoomist, mis on kooskõlas G20 juhtide poolt võetud kohustusega rakendada rahvusvahelised tasustamisstandardid, mille eesmärgiks on lõpetada ülemäärase riskivõtmise tava (3). Lisaks toetab EKP kõnealuste sätete kohaldamist tasustamispoliitikale kontserni tasandil, et tagada riskivõtmisega seotud töötajate ühetaoline kohtlemine kõikides jurisdiktsioonides, kus ELi pangad tegutsevad. Lõpetuseks, EKP rõhutab, et eelkõige olulistele finantseerimisasutustele suunatud rahvusvaheliste standardite sisseviimisel ühenduse õigusesse, mis kehtivad kõikidele krediidiasutustele (sealhulgas väikestele), tuleks kohaselt kohaldada asutamislepingus sätestatud proportsionaalsuspõhimõtet.

6.

EKP soovitused ettepandud direktiivi teksti muutmiseks on toodud lisas. Need ettepanekud ei käsitle eespool esitatud üldisemaid märkusi.

Frankfurt Maini ääres, 12. november 2009

EKP president

Jean-Claude TRICHET


(1)  KOM(2009) 362 lõplik.

(2)  Vt Baseli pangajärelevalve komitee dokumente „Revisions to the Basel II market risk framework”, „Guidelines for computing capital for incremental risk in the trading book” ja „Enhancements to the Basel II framework”, 13. juuli 2009, avaldatud Rahvusvaheliste Arvelduste Panga veebilehel http://www.bis.org

(3)  Vt „FSF Principles for Sound Compensation Practices” ja muud asjakohased rakendusstandardid on avaldatud G20 kodulehel http://www.g20.org


LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni ettepaneku redaktsioon

EKP muudatusettepanekud (1)

Muudatus 1

Volitused

„võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,”

„võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eelkõige selle artikli 47 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras,”

Selgitus

Kuna asutamislepingu kohaselt tuleb määruse eelnõu osas EKPga konsulteerida, peab kooskõlas asutamislepingu artikliga 253 lisama määruse eelnõus vastava volituse.

Muudatus 2

Artikli 1 lõige 9

„Artikkel 122b

1.   Vaatamata tavapäraste edasiväärtpaberistamise positsioonide suhtes IX lisa 4. osa alusel kohaldatavatele riskikaaludele nõuavad pädevad ametiasutused, et krediidiasutused kohaldaksid eriti keerukate edasiväärtpaberistamiste positsioonide suhtes 1 250 %-list riskikaalu, kui krediidiasutus ei ole pädevale ametiasutusele iga sellise edasiväärtpaberistamise positsiooni puhul tõendanud, et ta on täitnud artikli 122a lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuded.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2010 välja lastud uute edasiväärtpaberistamise instrumentide positsioonide suhtes. Olemasolevate edasiväärtpaberistamise instrumentide positsioonide puhul kohaldatakse lõiget 1 alates 31. detsembrist 2014, kui pärast seda kuupäeva lisatakse uusi aluspositsioone või olemasolevaid aluspositsioone asendatakse uutega.”

„Artikkel 122b

1.   Vaatamata tavapäraste edasiväärtpaberistamise positsioonide suhtes IX lisa 4. osa alusel kohaldatavatele riskikaaludele nõuavad pädevad ametiasutused, et krediidiasutused kohaldaksid eriti keerukate edasiväärtpaberistamiste positsioonide suhtes 1 250 %-list riskikaalu, kui krediidiasutus ei ole pädevale ametiasutusele iga sellise edasiväärtpaberistamise positsiooni puhul tõendanud, et ta on täitnud artikli 122a lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuded.

2.   Lõiget 1 kohaldatakse pärast 31. detsembrit 2010 välja lastud uute edasiväärtpaberistamise instrumentide positsioonide suhtes. Olemasolevate edasiväärtpaberistamise instrumentide positsioonide puhul kohaldatakse lõiget 1 alates 31. detsembrist 2014, kui pärast seda kuupäeva lisatakse uusi aluspositsioone või olemasolevaid aluspositsioone asendatakse uutega.”

Selgitus

Väärtpaberistamise riskidega seotud hoolsuskohustuse nõuete mittejärgimise küsimus on piisavalt käsitletud nõukogu poolt 15. juulil 2009. aastal vastu võetud direktiivi  (2) artiklis 122a. Lisaks ei ole eriti keerukate edasiväärtpaberistamise riskide käsitlus ettepaneku artiklis 122b kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega eelnimetatud direktiivi artikli 122a lõikes 5, millega nähti ette täiendav riskikaal 250 % kuni 1 250 %, olenevalt hoolsuskohustuse sätete rikkumise ulatusest. Eeltoodust tulenevalt soovitab EKP ettepandud artikli 122b välja jätta.

Muudatus 3

I lisa punkt 1

„11.   TASUSTAMISPOLIITIKA

22.

Kehtestades tasustamispoliitika nende töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, ja kohaldades seda poliitikat, järgivad krediidiasutused alljärgnevaid põhimõtteid viisil, mis vastab nende suurusele ja sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele:

a)

tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega motiveeri võtma riske, mis ületavad krediidiasutuse puhul talutava riski piiri;

b)

tasustamispoliitika on kooskõlas krediidiasutuse äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega;

c)

krediidiasutuse juhtimisorgan (järelevalveorgan) kehtestab tasustamispoliitika üldised põhimõtted ja vastutab tasustamispoliitika rakendamise eest;

d)

tasustamispoliitika rakendamine läbib vähemalt üks kord aastas keskse ja sõltumatu sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse juhtimisorgani (järelevalveorgani) määratletud tasustamisega seotud põhimõtete ja menetluste järgimist;

e)

kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning kogu krediidiasutuse töötulemuste hindamisel;

f)

kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu vahel valitseb sobiv tasakaal; põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku preemiasüsteemi, sealhulgas kasutada võimalust jätta preemia maksmata;

g)

lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja on kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumist;

h)

selliste töötulemuste mõõtmisel, mis moodustavad preemiate või preemiareservi aluse, võetakse arvesse olemasolevaid ja tulevasi riske, kasutatud kapitali maksumust ja vajalikku likviidsust;

i)

suure preemia peamise osa väljamaksmine lükatakse teatava ajavahemiku võrra edasi ja väljamaksmine on seotud äriühingu edaspidiste töötulemustega.”

„11.   TASUSTAMISPOLIITIKA

22.

Kehtestades tasustamispoliitika nende töötajate kategooriate suhtes, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, ja kohaldades seda poliitikat, järgivad krediidiasutused alljärgnevaid põhimõtteid viisil, mis vastab nende suurusele ja sisemisele korraldusele ning nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele:

a)

tasustamispoliitika on kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskijuhtimisega ning edendab seda ega motiveeri võtma riske, mis ületavad krediidiasutuse puhul talutava riski piiri;

b)

tasustamispoliitika on kooskõlas krediidiasutuse äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega;

c)

krediidiasutuse juhtimisorgan (järelevalveorgan) kehtestab ja vaatab läbi tasustamispoliitika üldised põhimõtted ja vastutab tasustamispoliitika rakendamise eest;

d)

tasustamispoliitika rakendamine läbib vähemalt üks kord aastas keskse ja sõltumatu sisekontrolli, mille käigus kontrollitakse juhtimisorgani (järelevalveorgani) määratletud tasustamisega seotud põhimõtete ja menetluste järgimist;

e)

finantskontrolli ja riskiohjamisega tegelevate töötajate tasustamine on sõltumatu ärivaldkondadest, mida nende tegevus hõlmab, ning vastab nende võtmerollile krediidiasutuses;

e f)

kui tasustamine on seotud töötulemustega, põhineb kogusumma üksikisiku ja asjaomase äriüksuse ning kogu krediidiasutuse töötulemuste hindamisel;

h g)

selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse muutuvtasu arvutamiseks mis moodustavad preemiate või preemiareservi aluse, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kasutatud kapitali maksumust ja vajalikku likviidsust;

h)

tagatud muutuvtasu võib esineda ainult erandjuhtudel, kui võetakse tööle uusi töötajaid, ja see on piiratud ühe aastaga, võttes arvesse mõistlikke riskijuhtimispõhimõtteid;

f i)

kogu töötasu moodustava põhi- ja muutuvtasu vahel valitseb sobiv tasakaal ning need vastavad riskile; põhitasu moodustab kogu töötasust piisavalt suure osa ning võimaldab rakendada täielikult paindlikku preemiasüsteemi arvestades muutuvtasu, sealhulgas kasutada võimalust jätta preemia muutuvtasu maksmata;

j)

kogu muutuvtasu maksmine ei tohi piirata krediidiasutuse võimet tugevdada oma kapitalibaasi;

i k)

suure muutuvtasu preemia peamise osa väljamaksmine lükatakse teatava ajavahemiku, mis ei ole vähem kui kolm aastat, proportsionaalselt jagatuna, võrra edasi ja väljamaksmine on seotud krediidiasutuse äriühingu edaspidiste töötulemustega;

l)

muutuvtasu tuleb olulises osas välja maksta aktsiates või aktsiatega seotud instrumentides, kohastel juhtudel muudes mittesularahalistes instrumentides, kui need instrumendid pakuvad hüve, mis on kooskõlas pikaajalise väärtuse loomise ja ajamõõtme riskidega. Maksed aktsiates, aktsiatega seotud või muudes mittesularahalistes instrumentides peavad järgima kohaseid kinnipidamispõhimõtteid;

g m)

lepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed peegeldavad aja jooksul saavutatud tulemusi ja on kavandatud nii, et nendega ei premeeritaks ebaõnnestumist.

22a.

Krediidiasutused, mis on olulised oma suuruse, sisekorralduse ja oma tegevuse olemuse, ulatuse ja keerukuse tõttu, peavad moodustama juhatuse tasustamiskomitee, et teostada järelevalvet nende tasustamispõhimõtete ja -tava üle. Tasustamiskomitee tuleb moodustada viisil, mis võimaldab tasustamispõhimõtete ja -tava ning riskijuhtimise, kapitali ja likviidsuse juhtimise huvide pädevat ja sõltumatut hindamist.”

Selgitus

EKP soovitab täiendada ettepandud direktiivi I lisa punkti 1 järgmiselt: i) töötulemuste mõõtmisel tuleks arvestada kõiki riskiliike (vt alapunkt g ülal parempoolses veerus); ning ii) ettepandud direktiivi I lisa punkti 1 alapunktide h ja i asukohad tuleb ära vahetada (vt alapunkti g ja i ülal parempoolses veerus), et viited töötulemuste mõõtmisele ja muutuvtasule oleksid koos. Lõpetuseks, EKP teeb ettepaneku viia sisse uus põhimõte, mis kajastaks G20 juhtide poolt Pittsburghi 24. ja 25. septembri 2009. aasta tippkohtumisel saavutatud kokkulepet. Eelkõige kiitsid G20 juhid heaks finantsstabiilsuse nõukogu (Financial Stability Board) pikaajalise väärtuse loomise tasustamisele, mitte ülemäärase riskivõtmisele suunatud standardite kohaldamise.

Muudatus 4

II lisa punkti 3 alapunkt e

„7.

Punkti 10b alapunktide a ja b kohaldamisel korrutatakse asutuse enda arvutuste tulemus korrutusteguriga (m+), mille suurus on vähemalt 3.”

„7.

Punkti 10b alapunktide a ja b kohaldamisel korrutatakse asutuse enda arvutuste tulemus korrutusteguriga (m c +), mille suurus on vähemalt 3 ja korrutusteguriga (ms), mille suurus on vähemalt 3.”

Selgitus

EKP toetab ettepandud direktiivi vastavusse viimist asjakohase Baseli tekstiga (st uuendatud tururiski raamistikuga Basel II), milles on ette nähtud kaks erinevat kordistit olemasoleva ja halvenenud turutingimuste riskiväärtuse tarvis.

Muudatus 5

II lisa punkti 3 alapunkt f

„Punkti 10b alapunktide a ja b kohaldamisel suurendatakse korrutustegurit (m+) tabeli 1 kohaselt lisateguriga vahemikus 0–1, olenevalt ületamiste arvust viimase 250 pangapäeva jooksul, mis nähtub asutuse riskiväärtuse järeltestimisest punkti 10 alusel […].”

„Punkti 10b alapunktide a ja b kohaldamisel suurendatakse korrutustegurit eid (m c +) ja (ms ) tabeli 1 kohaselt lisateguriga vahemikus 0–1, olenevalt ületamiste arvust viimase 250 pangapäeva jooksul, mis nähtub asutuse riskiväärtuse järeltestimisest punkti 10 alusel […].”

Selgitus

Vaata muudatuse 4 selgitust.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega, mille nõukogu võttis vastu 15. juulil 2009. aastal pärast esimesel lugemisel Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkulepet, avaldatud nõukogu veebilehel http://register.consilium.europa.eu


Üles