EUR-Lex Juurdepääs Euroopa Liidu õigusaktidele
See dokument on väljavõte EUR-Lexi veebisaidilt.
Dokument 52012AB0005
Opinion of the European Central Bank of 25 January 2012 on a proposal for a Directive on the access to the activity of credit institutions and the prudential supervision of credit institutions and investment firms and a proposal for a Regulation on prudential requirements for credit institutions and investment firms (CON/2012/5)
Euroopa Keskpanga arvamus, 25. jaanuar 2012 , seoses ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, ja seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (CON/2012/5)
Euroopa Keskpanga arvamus, 25. jaanuar 2012 , seoses ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, ja seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (CON/2012/5)
ELT C 105, 11.4.2012, lk 1—36
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
11.4.2012 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 105/1 |
EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,
25. jaanuar 2012,
seoses ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, ja seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta
(CON/2012/5)
2012/C 105/01
Sissejuhatus ja õiguslik alus
20. septembril 2011 sai Euroopa Keskpank (EKP) taotluse Euroopa Liidu Nõukogult avaldada arvamust seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat järelevalvet (1) (edaspidi „ettepanek direktiivi kohta”). 30. novembril 2011 sai EKP nõukogult taotluse avaldada arvamust seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (2) (edaspidi „ettepanek määruse kohta”).
EKP pädevus anda arvamus direktiivi ja määruse ettepanekute kohta põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud direktiivis ja määruses on sätted, mis mõjutavad Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) põhiülesandeid, s.t liidu rahapoliitika määratlemist ja rakendamist, maksesüsteemide sujuva toimimise tagamist ja sujuva poliitika tagamist, mida pädevad asutused teostavad seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete järelevalvega ja finantssüsteemi stabiilsusega. Tõhususe ja selguse huvides otsustas EKP anda nende kahe ettepaneku osas ühe arvamuse. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.
Üldised märkused
1. Ettepandud määruse ja ettepandud direktiivi eesmärgid
20. juulil 2011 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepanekud direktiivi ja määruse kohta, mis peavad asendama direktiivid 2006/48/EÜ (3) ja 2006/49/EÜ (4). Ettepanekud on oluliseks edasiminekuks panganduse ja investeerimisühingute sektorite reguleerimise tugevdamisel ning loovad kindlama ja turvalisema finantssüsteemi liidus. EKP toetab liidu selget tahet rakendada finantsregulatsioonide valdkonnas rahvusvahelised standardid ja kokkulepped, võttes asjakohastel juhtudel arvesse liidu õigus- ja finantssüsteemi eripära. EKP toetab tugevalt Baseli kapitali- ja likviidsusstandardite õigeaegset ja tulemuslikku rakendamist (5). EKP märgib ära komisjoni poolt võetud juhtiva rolli G20 kohustuse täitmisel („need standardid vastu võtta ja rakendada kokku lepitud aja jooksul, mis on kooskõlas majanduse taastumise ja finantsstabiilsusega”), (6) olles seega esimeste hulgas, kes teeb ettepaneku Basel III raamistiku (7) rakendamise ning keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühma (GHOS) lepingute (8) rakendamiseks liidu õigusaktides. Ettepandud meetmed suurendavad oluliselt süsteemset vastupanuvõimet, aitavad kaasa finantssüsteemi sujuvale toimimisele ja tagavad stabiilse ja jätkusuutliku raamistiku finantsteenuste osutamiseks liidus.
2. Liidu pangandusõigusaktide reform
EKP toetab komisjoni poolt võetud innovatiivset lähenemist, eelkõige seoses ettepandud määrusega, mis hõlmab enamiku direktiivide 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ tehnilistest lisadest ning piirab liikmesriikide valikuvabadust ja suva. Ettepandud raamistik toob kaasa suurema õiguskindluse ja vähendab kordusega seotud riske liikmesriikide tasandil. Samuti näitas finantskriis kiire ja tõhusa tegutsemise vajadust. Liidu pangandusõigusaktide arenguks on oluline tagada kohane paindlikkuse tase. Ettepandud määruse tulevase läbivaatamise osas soovitab EKP kooskõlas varasemate arvamustega (9) tagada, et ettepandud määrus hõlmaks ainult raampõhimõtteid ja kajastaks peamist poliitilist valikut, jättes sisulised küsimused tavalisse õigusloome menetlusse. Tehnilised reeglid, sh ettepandud määruses olevad, tuleks vastu võtta delegeeritud või rakendusaktidega kooskõlas lepingu artiklitega 290 ja 291, mis moodustaksid liidu finantseerimisasutuste suhtes kohaldatavate reeglite kogu.
3. Finantssektori ühtne Euroopa eeskirjade kogum
|
3.1. |
Kooskõlas varasemate arvamustega (10) annab EKP tugeva toetuse ühtsele Euroopa eeskirjade kogumile kõikide finantseerimisasutuste jaoks, (11) kuna see soodustab ühtse turu sujuvat toimimist liidus ja lihtsustab suuremat finantsintegratsiooni Euroopas. Ühtne Euroopa eeskirjade kogum tagab, et ühtsel turul finantsteenuseid osutavad finantseerimisasutused järgivad ühte usaldatavusnõuete kogumit. See vähendab õigusaktide erinevuste ärakasutamist ja konkurentsimoonutusi. Lisaks suurendavad harmoneeritud reeglid läbipaistvust ning vähendavad seadusloome ja nõuete täitmise kulusid. |
|
3.2. |
Ühtne Euroopa eeskirjade kogum nõuab järgmist: a) delegeeritud ja rakendusaktide jaoks kohaste valdkondade selge ja asjakohane tuvastamine; b) Euroopa järelevalveasutuste piisav kaasamine, mis kasutaks ametiasutuste eriteadmisi tehniliste standardite eelnõude arendamisel; c) ühetaoline ja koordineeritud lähenemine kõikides finantssektorites; d) ühtsed kriteeriumid kõikides liidu finantsõigusaktides seoses delegeeritud või rakendusaktidega, millele võib eelneda õigusaktide või rakendavate tehniliste standardite eelnõude eelnev väljatöötamine Euroopa järelevalveasutuste poolt (12). Pangandussektoris tagab Euroopa Pangandusjärelevalve süstemaatiline kaasamine liidu rakendusaktide vastuvõtmisse tehniliste standardite eelnõude väljatöötamise kaudu, eriti kui on vajalik eelnev tehniline analüüs, liidu õigusraamistiku paindlikkuse, mis tulemuslikult toetab finantsteenuste ühtset turgu liidus. |
4. EKP nõuandev roll seoses delegeeritud ja rakendusaktidega
|
4.1. |
Võttes arvesse, et delegeeritud ja rakendusaktid on ühtse Euroopa eeskirjade kogumi põhiline osa, teeb EKP järgmised tähelepanekud oma nõuandva rolli täitmise kohta lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 alusel. |
|
4.2. |
Komisjoni delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud on liidu õigusaktide eelnõud lepingu artikli 127 lõike 4 ja artikli 282 lõike 5 mõttes. Nii delegeeritud kui ka rakendusaktid on liidu õigusaktid. Enamik keeli osutab lepingu artikli 282 lõikes 5 liidu õigusaktide eelnõudele, mille osas tuleb EKPga konsulteerida (13). Seega ei saa EKPga konsulteerimise kohustust piirata üksnes õigusaktide eelnõudega, mille ettepaneku on teinud komisjon. |
|
4.3. |
Kohtuasjas C-11/00 (14) selgitas Euroopa Kohus, et EKPga konsulteerimise kohustus peab „sisuliselt tagama, et sellist akti ei võetaks vastu enne, kui akti vastuvõtja on ära kuulanud selle asutuse arvamuse, kes tänu ühenduse raames teostatavatele erivolitustele asjaomases valdkonnas ja tema käsutuses olevate asjatundjate kõrgele tasemele on eriti pädev andma oma panust kavandatava akti vastuvõtmise menetluses”. |
|
4.4. |
Seda arvestades ja EKP nõuandva rolli täielikuks kasutamiseks tuleks EKPga konsulteerida õigeaegselt iga liidu õigusakti eelnõu osas, sh delegeeritud ja rakendusaktide eelnõud, mis kuuluvad tema pädevusse. Lisaks, võttes arvesse tehniliste standardite eelnõude tähtsust liidu finantsteenuste õigusaktide väljatöötamisel, teostab EKP oma nõuandvat rolli EKP pädevusse kuuluvates asjades, pöörates suurt tähelepanu nende aktide vastuvõtmise ajakavale ja vajadusele tagada rakendusaktide sujuv vastuvõtmine. |
Konkreetsed märkused
5. Makrotasandi usaldatavusjärelevalve ja rangemate reeglite vajadus
|
5.1. |
Ettepandud määrusega kehtestatakse usaldatavusstandardid, mis on otsekohalduvad terves liidus. Kooskõlas eespool öelduga annab EKP tugeva toetuse komisjoni lähenemisele, mille tulemusel kehtestatakse ühtne Euroopa eeskirjade kogum finantseerimisasutustele. Lisaks toetab EKP täielikult valitud riskipositsioonide käsitlemise eesmärki, mis võib puudutada teatavaid sektoreid, piirkondi või liikmesriike, delegeeritud õigusakti abil, mis annab komisjonile pädevuse kehtestada vajaduse korral rangemaid usaldatavusnõudeid, et reageerida turuarengust tulenevate mikro- või makrotasandi usaldatavusriskide intensiivsuse muutustele (15). Siiski peaksid komisjoni poolt vastu võetavad delegeeritud õigusaktid hõlmama makrotasandi usaldatavusnõuded suurte riskipositsioonide ja avalikustamisnõuete osas, samuti finantsvõimenduse ja likviidsuse nõuete osas, kui finantsvõimenduse ja likviidsuse nõuded muutuvad kohaldatava liidu õigusraamistiku osaks. Samas märgib EKP, et tähtaeg kuus kuud või vähem nende riskide rangemate nõuete kohaldamiseks ei ole piisav ning see vajaks pikemat tähtaega, näiteks kaks aastat või enam, et see oleks tulemuslik ja saavutaks soovitud eesmärgi (16). |
|
5.2. |
Lisaks peab EKP tähtsaks, et ettepandud määrus võimaldaks liikmesriikidel kohaldada rangemaid usaldatavusnõudeid, kui ilmnevad finantsstabiilsuse süsteemsed riskid. Vajadus sellise korra järele tuleneb muu hulgas ka sellest, et majandus- ja finantstsüklid ei ole liikmesriikides täielikult harmoneeritud ning liikmesriikides võib esineda eri tüüpi süsteemseid riske. Lisaks on olulised erinevused ka liikmesriikide finantssektorite struktuuriomadustes. Seetõttu võib makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutustel olla vaja karmistada kvantitatiivseid suhtarve ja piiranguid teatavate ettepandud määruses sätestatud usaldatavusnõuete meetmete osas, et kohandada usaldatavusnõudeid paremini konkreetses tsüklilises seisus ja tulemuslikult hinnata seonduvat süsteemset riski (17). |
|
5.3. |
Sellest tulenevalt võimaldavad teatavad ettepandud määruse sätted mõningat usaldatavusnõuete kohandamist riigi tasandil. Esimeseks selliseks meetmeks on vastutsükliliste kapitalipuhvrite raamistiku sisseviimine (18). Teiseks pannakse ette avardada järelevalve menetluse ulatust, et riikide ametiasutused saaksid teatavate krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldada karmimaid usaldatavusnõudeid (19). EKP märgib siiski, et kavandatud avardamine hõlmab peamiselt mikrotasandi meedet, mille eesmärgiks on käsitleda konkreetsest asutusest või asutuste kontsernist tulenevaid riske, ja seda ei saa kasutada makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmena süsteemsete riskide käsitlemiseks. Kolmandaks annab ettepandud määrus riikide ametiasutustele võimaluse kohandada riskikaalusid või sätestada rangemaid kriteeriume (näiteks laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv) eluaseme- või ärikinnisvara riskipositsioonide suhtes, kui selle turuosa riskiprofiil seda konkreetses liikmesriigis õigustab (20). |
|
5.4. |
EKP toetab eespool osutatud raamistikku, mis võimaldab riikide ametiasutustel kohandada teatavaid usaldatavusnõudeid, ning leiab, et sellega tuleks hõlmata ka riikide ametiasutuste võimalus kohaldada rangeimaid usaldatavusnõudeid makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil riigi tasandil. See on vajalik, et käsitleda riikide finantssüsteemide struktuuriomadustest tulenevat finantsstabiilsust või süsteemseid riske kõikehõlmavalt ja tulemuslikult. Seetõttu tuleks ettepandud raamistiku ulatust laiendada, et hõlmata rangemad nõuded järgmise osas: a) kapital, b) piirangud suurtele riskipositsioonidele, c) likviidsusnõuded ja finantsvõimenduse määr, pärast nende sätestamist liidu õigusraamistikus. Selles osas tuleks võimaldada riikide ametiasutustel sätestada oma riigi õigusaktides rangemaid nõudeid, s.t karmistada kvantitatiivseid suhtarve ja piiranguid a, b ja c suhtes, olles teavitanud ettepandud meetmetest Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRN); samas tuleks selliseid nõudeid kohaldada kooskõlas ettepandud määruse teiste aspektidega, mida ei ole vaja muuta. |
|
5.5. |
Läbipaistvuse tõttu ja liidu vastu võetavate meetmete ühetaolisuse tagamiseks soovitab EKP kohaldada riikide ametiasutuste poolt võimalike rangemate nõuete kohaldamise osas teatavaid kaitsemeetmeid. Selles võiks ESRNil olla oluline koordineeriv roll, et hinnata sellistest meetmetest tulenevaid finantsstabiilsuse probleeme ning võimalikke soovimatuid tagajärgi ja ülekandumist teistele liikmesriikidele. Täiendavalt peaksid EBA ja ESRN avaldama oma veebilehtedel regulaarselt uuendatavaid andmeid liikmesriikides vastu võetud meetmete kohta, mis on rangemad kui ettepandud määruses. Lõpetuseks, kui karmimad usaldatavusnõuded kaasa toonud finantsstabiilsusprobleemid lõpevad, peaksid kvantitatiivsed suhtarvud ja piirangud tagasi pöörduma ettepandud määruse harmoneeritud tasemele. |
|
5.6. |
Üldiselt võib rangemate usaldatavusnõuete kasutamine konkreetses liikmessriigis suurendada liidu finantsstabiilsust ja finantslõimumist. Ametiasutused võivad tulemuslikult kaasa aidata liidu finantssüsteemi sujuvale toimimisele ja edendada ühtsel turul finantsteenuste jätkusuutlikule osutamisele keskmise ja pika aja perspektiivis, kui nad pehmendavad süsteemseid riske ja kaitsevad ühtset turgu ülemäärase süsteemsete riskide kuhjumise eest. |
6. Omavahendid
|
6.1. |
EKP toetab tugevalt kavandatud kõlblikkuskriteeriumide tugevdamist kohustuslike omavahendite osas ja mahaarvamise edasist harmoneerimist. Nõuded omavahenditele on rahvusvaheliselt kokku lepitud kapitalireformi nurgakivi. Seetõttu on finantsstabiilsuse seisukohast oluline, et omavahendite nõuded ettepandud määruses tagaksid parimas kvaliteedis kapitali hoidmise liidu pangandussektoris, eelkõige esimese taseme põhiomavahendite osas, mis võimaldab suurt kahjude katmist. Kriis on toonud kaasa uue kapitalireformi, millega pannakse eriline rõhk esimese taseme põhiomavahenditele. Eesmärgiks on tagada, et Euroopa krediidiasutused hoiaksid esimese taseme põhiomavahendeid kvaliteedis, mis on sama kõrge kui rahvusvaheliste krediidiasutuste puhul, ning tagada täielik kooskõla Basel III lepinguga, mille kiitis heaks keskpankade presidentide ja järelevalveasutuste juhtide rühm (21). Selles osas tuleks rõhutada järgmisi küsimusi. |
|
6.2. |
EKP toetab tingimuste nimekirja, millele esimese taseme põhiomavahendid peavad vastama; see vastab omakapitali põhiomadustele püsivuse, kahjude katmise ja maksete paindlikkuse osas. Kooskõlas Basel III lepinguga peaksid ettepandud määruses osutatud kapitaliinstrumendid hõlmama ainult äriühingute aktsiaid vastavalt määratlusele liikmesriigi asjakohastes õigusaktides (v.a investeerimisfondide, ühistute või samalaadsete asutuste poolt emiteeritud kapitaliinstrumendid) (22) ja neid tuleks tunnustada esimese taseme põhiomavahenditena ainult siis, kui nad vastavad kõikidele ettepandud määruses määratletud tingimustele (23). EKP soovitab ka, et komisjon võtaks rakendusakti kasutades vastu EBA poolt sätestatud esimese taseme põhiomavahenditena kõlblike aktsiate liikide nimekirja, et muuta see nimekiri siduvaks. Täiendavalt tuleks koostada tehniliste standardite eelnõu, mis täpsustaks eespool osutatud tingimusi. Nende tingimuste järgimist peaksid tagama pädevad asutused alalises koostöös EBAga. Kaitsemeetmed aitaksid kaasa ka ühetaolisuse tagamisele liidus ja vähendaksid finantsinnovatsiooni ulatust. |
|
6.3. |
Oluliste investeeringute osas kindlustusandjates, edasikindlustusandjates ja kindlustusvaldusettevõtjates nõuab Basel III leping, et teatavat piiri ületades tuleb need investeeringud lahutada esimese taseme põhiomavahenditest, arvestades kohaldatavat mahaarvamismeetodit (24). Basel III leping võtab arvesse, et need üksused jäävad õigusaktidest tulenevast konsolideerimisest välja, ja seab eesmärgiks õigusaktidega nõutava kapitali topeltarvestuse vältimise. Ettepandud määrus jätab alles direktiivis 2006/48/EÜ sätestatud võimaluse, mille kohaselt annavad pädevad asutused loa direktiivis 2002/87/EÜ (25) sätestatud meetodite kohaldamiseks mahaarvamise asemel (26). |
|
6.4. |
Üldjuhul on EKP samal arvamusel, et õigusaktidega nõutavaid omavahendeid pangakontsernis tuleks kasutada ainult pangandusriskidest tulenevate kahjude katmiseks. Seetõttu toetab EKP õigusaktidega nõutavate omavahendite topeltkasutuse küsimuse käsitlemist nii panganduskontserni tasandil, s.o kõikide krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste tütarettevõtjate konsolideerimine, (27) kui ka finantskonglomeraadi tasandil, s.o kaasates õigusaktidega nõutavasse konsolideerimisse ka kindlustuse tütarettevõtjad. Selles suhtes ei tohiks direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodite kohaldamine mis tahes ajahetkel tuua kaasa suuremat õigusaktidega nõutavat omavahendite taset krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste kontsernidele, kui on osutatud ettepandud määruse (28) õigusaktidega nõutavate omavahendite osas mahaarvamismeetodi kohaldamisel. |
|
6.5. |
Võttes arvesse Basel III lepingut ja kohastel juhtudel finantskonglomeraatide ühisfoorumi (Joint Forum on Financial Conglomerates) rahvusvahelisi põhimõtteid, soovitab EKP tagada nende tekstide täielik sektoriülene ühetaolisus, (29) mis vajaks ettepandud määruse joondamist direktiivide 2009/138/EÜ (30) ja 2002/87/EÜ (31) vastavate sätetega. Lisaks, kuigi EKP toetab tehniliste standardite eelnõude väljatöötamist Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee poolt meetodite osas, mis on sätestatud direktiivis 2002/87/EÜ, soovitab ta õigusselguse huvides ja sektoriüleste ebakõlade ärahoidmiseks finantsteenuste õigusaktides anda selle volituse ainult direktiivis 2002/87/EÜ (32). |
|
6.6. |
Jaanuaris 2011 avaldas GHOS oma kokkuleppe, et täiendavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute esimese ja teise taseme instrumendid tuleks täielikult ja lõplikult maha kanda või täielikult üle kanda esimese taseme põhiomavahenditesse krediidiasutuste ja investeerimisühingute jätkusuutmatuse puhul (33). Ettepandud määrus kinnitab seadusandja tahet rakendada see leping täies ulatuses (34). EKP arusaama kohaselt viib komisjon selle nõude sisse nii esimese kui teise taseme instrumentide osas koosmõjus komisjoni poolt ettevalmistatava ettepanekuga pangakriiside lahendamise ja kriisiohjamise kohta finantssektoris. |
7. Kapitalipuhvrid
|
7.1. |
EKP toetab ettepandud direktiivis tehtud valikut sisse viia kapitalipuhvrite raamistik, kuna see aitab ametiasutustel käsitleda süsteemseid riske liikmesriikides tulemuslikult ja paindlikult. Eelkõige leiab EKP, et vastutsüklilised kapitalipuhvrid on kesksel kohal laiemas makrotasandi usaldatavusmeetmete kogumis, (35) ja toetab tugevalt selgesõnalise vastutsüklilise aspekti sätestamist finantsõigusaktis. |
|
7.2. |
Vastutsükliline kapitalipuhver võib oluliselt suurendada pangandussektori vastupanuvõimet ja seega kaasa aidata finantsteenuste sujuvale osutamisele majandustsüklis. Selles osas rõhutab EKP, et riigi ametiasutuste otsus vastutsüklilise kapitalipuhvri osas peaks järgima piiranguta vastastikkuse nõuet kuni 2,5 % riskiga kaalutud varadest, kuid vabatahtlik vastastikkus võiks olla sellest lävest kõrgem. Lisaks toetab EKP ettepanekut, mille kohaselt võivad riikide ametiasutused arvestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määramisel mis tahes finants- ja majanduslikke muutujaid, mida peetakse ülemäärase krediidikasvu ja süsteemsete riskide kuhjumise hindamisel asjakohasteks. Samas ei tohiks need muutujad olla struktuurse olemusega, kuna vastutsükliline kapitalipuhver ei peaks käsitlema finantssüsteemi struktuurseid riske. Seetõttu teeb EKP ettepaneku mittetsüklilise olemusega muutujad vastutsüklilisest kapitalipuhvri mehhanismist ettepandud direktiivis välja jätta (36). |
8. Likviidsus
|
8.1. |
EKP toetab komisjoni selget eesmärki viia liidu õigusaktidesse sisse nii likviidsuskatte nõue (liquidity coverage requirement, LCR) kui ka kogu stabiilne rahastamismäär (net stable funding ratio, NSFR) kooskõlas Basel III lepingutega (37). Likviidsusriski raamistiku sisseviimine ettepandud õigusaktidesse toob mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalves kaasa olulist kasu. Likviidsusnõuded suurendavad krediidiasutuste likviidsuspuhvrit ning vähendavad tähtaegade ja riski teisendamist, millega väheneb finantssüsteemi ülemäärane vastastikune seotus ja süsteemne likviidsusrisk. Lisaks aitavad harmoneeritud likviidsusriski reeglid saavutada võrdseid tingimusi, mille puhul kehtivad usaldusväärsed likviidsusriski juhtimise tavad ja mis suurendavad üldist Euroopa majanduse paranemist. |
|
8.2. |
Seoses ette pandud likviidsusraamistikuga soovib EKP tähelepanu juhtida järgmistele küsimustele.
|
|
8.3. |
NSFRi sisseviimine (44) tagab, et krediidiasutused on oma kohustuste täitmiseks stabiilselt rahastatud. Üks põhiprobleeme, millega finantseerimisasutused kriisi ajal kokku puutusid, oli kiireloomuline rahastamisvajadus, mis tulenes suurest tähtaegade ebakõlast. Sellega kaasnes vajadus pidevalt uuendada lühiajalisi kohustusi rahastamise hulgiturgudel, mis tõi kaasa finantsturgudele üle kandunud rahastamisprobleemid. Sellega seoses soovitab EKP muuta sõnastust, et vältida mis tahes võimalikku kahemõttelisust selle nõude rakendamisel. Kuigi NSFRi kujundust võiks veel viimistleda, tuleb eeldada, et kuni 1. jaanuarini 2018 kestev pikk vaatlusperiood on piisav aeg suhtarvu täpsemaks seadmiseks, et vältida võimalikke soovimatuid tagajärgi. |
9. Finantsvõimendus
Finantskriis on selgelt näidanud, et finantssektor peab arvesse võtma ülemäärast finantsvõimendust. EKP peab väga õigeks komisjoni tahet kehtestada kohustusliku nõudena mitteriskipõhine finantsvõimenduse suhtarv, mida vaadatakse kohaselt läbi ja muudetakse, kasutades kokku lepitud läbivaatamisperioodi (45) maksimaalses ulatuses. Selles suhtes soovitab EKP muuta ettepandud määruses seadusandja tahe selle nõude kehtestamisel selgemaks (46).
10. Järelevalveks nõutav aruandlus
Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee on hiljuti koostanud finantsaruande FINREP ja adekvaatsuse aruande COREP vormidel põhineva (47)järelevalveraamistiku. Need raamistikud põhinevad mittesiduvatel juhistel ja aruandevormidel. Selles osas soovitab EKP: a) selgitada ettepandud määruses COREPi aruanderaamistikku; b) sätestada selge õiguslik alus FINREPi aruande jaks ja c) täpsustada tehniliste standardite eelnõude ulatust, mida EBA peab selles valdkonnas koostama (48). Eelkõige soovitatakse EBA ja ESRNi koostööd finantsteabe ulatuse määratlemisel, mis on vajalik makrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks. Võttes arvesse teabe kogumist, mis on vajalik makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete täitmiseks, eelkõige aruandlusnõudeid seoses suurte riskipositsioonidega, likviidsusega ja finantsvõimenduse määraga, (49) soovitab EKP sätestada vähemalt kvartaalse aruandluse nõude ja kaasata ESRN rakendavate tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisse.
11. Teabevahetuse korralduse tõhustamine
|
11.1. |
Kuigi äsjane Euroopa finantsjärelevalve reform on juba tõhustanud teabevahetuse korraldust, (50) on finantskriis rõhutanud ametiasutuste, eelkõige keskpankade vahelise teabevahetuse korralduse tähtsust, mis hõlmab ka EKP ja järelevalveasutused. EKP soovitab kajastada järelevalve reformiga sisse viidud muudatusi ettepandud direktiivis ja veelgi tõhustada teabevahetust järelevalveasutuste ja EKPSi keskpankade, sh EKP vahel, kui see teave on asjakohane nende ülesannete täitmisel (51). Samuti soovitab EKP komisjonil, asjakohaste krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning ametiasutuste kaasabil (sh EKP, ESRN ja EBA), sätestada kohustuse vaadata nende korralduste tulemuslikkus põhjalikult läbi kaks aastat pärast ettepandud direktiivi jõustumist ja kohastel juhtudel koostada ettepanekud selle raamistiku täiendamiseks liidu tasandil, võttes arvesse eelkõige olulist teabega seotud sünergiat keskpankade ja usaldatavusnõuete järelevalveasutuste vahel, nii tavalistel kui ka stressi aegadel (52). |
|
11.2. |
EKP soovitab komisjonil hinnata sügavuti ka ettepandud direktiivi ja määruse kohaldamist liidu ja liikmesriikide koostöö osas kolmandate riikidega, võttes arvesse EBA aruannet. Võttes arvesse finantskriisist saadud kogemusi, tooks selline läbivaatamine välja lüngad ja hindaks, millised valdkonnad vajaksid koostöö, teabevahetuse ja vastastikkuse korralduste tõhustamist, sh kolmandate riikide järelevalve reeglite kohaldamine. Hinnata võiks ka vajadust täiustada koostöö korraldust liikmesriikide ja EBA vahel ühelt poolt ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste või organite, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi või finantsstabiilsuse nõukogu vahel teiselt poolt. Konkreetselt soovitab EKP täielikult läbi vaadata ettepandud direktiivi sätted seoses kolmandates riikides asutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute filiaalide tegevuse alustamise tingimustega, et suurendada liikmesriikide reeglite harmoneeritust seoses krediidiasutuste filiaalide asutamisega, kui nende peakontor on väljaspool liitu, ja tagada liidu finantsteenuste õigusaktide ühetaolisus kõikides sektorites (53). |
12. Muud küsimused
Küsimusi, mis on seotud a) pädevate järelevalve- ja järelevaatamisasutuste ning kesksete osapoolte järelevaatamise vahelise koostöö, b) järelevalve pädevuse, c) juhtimise küsimuste, d) reitinguagentuuride suhtes kohaldatavate reeglite ja terminoloogia ning e) väärtpaberistamisega, käsitletakse arvamuse lisas ja need tingivad konkreetseid muudatusi.
Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud direktiivi ja määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.
Frankfurt Maini ääres, 25. jaanuar 2012
EKP asepresident
Vítor CONSTÂNCIO
(1) KOM(2011) 453 lõplik.
(2) KOM(2011) 452 lõplik.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1).
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta direktiiv 2006/49/EÜ investeerimisühingute ja krediidiasutuste kapitali adekvaatsuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 201).
(5) Vt G20 Sŏuli 11. ja 12. novembri 2010. aasta tippkohtumise deklaratsiooni punkti 29, mille kohaselt: „Uus raamistik võetakse riikide õigusaktidega üle ja selle rakendamine algab 1. jaanuaril 2013 ning see on täielikult rakendatud 1. jaanuariks 2019”.
(6) Vt G20 Sŏuli 11. ja 12. novembri 2010. aasta tippkohtumise deklaratsiooni punkti 29.
(7) Vt Basel III: A global regulatory framework for more resilient banks and banking systems, Baseli pangajärelevalve komitee, detsember 2010, täiendatud väljaanne juunis 2011 (edaspidi “Basel III leping”).
(8) Vt GHOSi 26. juuli ja 12. septembri 2010. aasta pressiteateid, mis on avaldatud BISi veebilehel www.bis.org.
(9) Vt näiteks EKP 5. märtsi 2009. aasta arvamuse CON/2009/17 (Euroopa Liidu Nõukogu taotlusel, seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses keskasutustega seotud pankade, teatavate omavahendite kirjete, suure riskide kontsentreerumise, järelevalvesüsteemide ja kriisijuhtimisega) punkti 2 (ELT C 93, 22.4.2009, lk 3). Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel www.ecb.europa.eu.
(10) Vt näiteks EKP 4. mai 2011. aasta arvamuse CON/2011/42 (seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega) (ELT C 159, 28.5.2011, lk 10) punkti 3.
(11) Vt Euroopa Ülemkogu 18. ja 19. juuni 2009. aasta järelduste punkti 20.
(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84). Määrused, millega asutatakse Euroopa järelevalveasutused, sätestavad menetluse regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamiseks Euroopa järelevalveasutuste poolt, enne kui komisjon need delegeeritud ja rakendusaktide vormis heaks kiidab.
(13) Lepingu artikli 282 lõige 5 osutab liidu õigusaktide eelnõule järgmistes keeltes: („проект на акт на Съюза”); („proyecto de acto de la Unión”); („udkast”); („Entwurf für Rechtsakte der Union”); („ettepanekute”); k („προτεινόμενη πράξη της Ένωσης”); („projet d’acte de l’Union”); („progetto di atto dell'Unione”); („projektiem”); („Sąjungos aktų projektų”); („ontwerp van een handeling van de Unie”); („projectos de acto da União”); („proiect de act al Uniunii”); („navrhovaných aktoch Únie”); („osnutki aktov Unije”); („esityksistä”); („utkast”). redaktsioon on „gniomh Aontais arna bheartu”, mis vastab „kavandatud” liidu õigusaktidele.
(14) 10. juuli 2003. aasta kohtuasi C-11/00 Euroopa Ühenduste Komisjon vs. Euroopa Keskpank [2003] EKL I-7147, eelkõige punktid 110 ja 111.
(15) Ettepandud määruse artikkel 443.
(16) Vt ettepandud määruse põhjendust 87.
(17) Vt finantsstabiilsuse nõukogu (FSB), Rahvusvahelise Valuutafondi ja Rahvusvaheliste Arvelduste Panga ühist eduaruannet G20-le makrotasandi usaldatavusjärelevalve meetmete ja raamistike kohta, 27. oktoober 2011, avaldatud FSB veebilehel www.financialstabilityboard.org.
(18) Vt ettepandud direktiivi VII jao 4. peatükki.
(19) Ettepandud direktiivi artikkel 95.
(20) Ettepandud määruse artikli 119 lõige 2.
(21) Vt GHOSi 26. juuli ja 12. septembri 2010. aasta pressiteateid.
(22) Vt ettepandud määruse artiklit 27.
(23) Vt ettepandud määruse artikli 26 lõiget 1.
(24) Vt Basel III lepingu punkti 84.
(25) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta direktiiv 2002/87/EÜ finantskonglomeraatidena tegutsevate krediidiasutuste, kindlustusettevõtete ja investeerimisfondide täiendava järelevalve kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ, 79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EÜ ja 93/22/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ, (EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1).
(26) Vt ettepandud määruse artiklit 46.
(27) Kooskõlas ettepandud määruse artikliga 16.
(28) Kooskõlas ettepandud määruse artikliga 16.
(29) Vt arvamuse CON/2011/42 punkti 6.1.
(30) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).
(31) Nende tekstide võrdlusest nähtub mitmeid erinevusi sektoriülese osaluse käsitlemises üksikettevõtja ja kontserni tasandil. Näiteks, direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt lahutatakse üksikettevõtja tasandil kindlustusandja osalus krediidiasutustes ja investeerimisühingutes või finantseerimisasutustes, olenemata sellest, kas kindlustusandja ja krediidiasutused või investeerimisühingud on ühe ja sama finantskonglomeraadi osaks. Vastupidiselt sätestab ettepandud määrus erandi, s.o pädevad asutused võivad otsustada mitte maha arvata asutuse kapitaliosalusi teistes krediidiasutustes ja investeerimisühingutes, finantseerimisasutustes või kindlustusandjates individuaalsel tasemel, kui üksused on sama finantskonglomeraadi osaks või kui nad ei ole finantskonglomeraadi osaks, kuid kasutatakse ühte kolmest direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodist. Kontsernijärelevalve ulatuse seisukohalt on krediidiasutused, investeerimisühingud ja finantseerimisasutused kontsernijärelevalve subjektid direktiivi 2009/138/EÜ kohaselt. Vastupidiselt on ettepandud määruse järelevalve ulatus piiratud krediidiasutuste, investeerimisühingute ja finantseerimisasutustega, mis on asutuse või kohaldatavatel juhtudel finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjad (ettepandud määruse artikkel 16).
(32) Vt ettepandud direktiivi artiklit 139, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ artiklit 21. Selleks tuleks ettepandud määruse artikli 46 lõige 4 välja jätta.
(33) Vt ettepandud määruse põhjendust 27 ja GHOSi 13. jaanuari 2011. aasta pressiteadet.
(34) Vt ettepandud määruse põhjendust 27.
(35) Vastutsüklilist kapitalipuhvrit tuleb kasutada ülemäärase krediidikasvu perioodidel, mida seostatakse süsteemsete riskide kuhjumisega, ja seda tuleb vähendada stressiolukordades.
(36) Vt ettepandud direktiivi artikli 126 lõike 3 punkti c ja lõiget 4.
(37) Vt ettepandud määruse põhjendusi 75 ja 76.
(38) Ettepandud määruse artikkel 404.
(39) Ettepandud määruse III lisa.
(40) Ettepandud määruse artikli 404 lõige 5.
(41) Vt eelkõige ettepandud määruse artikleid 403 ja 404 ning III lisa.
(42) Vt ettepandud määruse artiklit 481.
(43) Vt ettepandud määruse artiklit 402.
(44) Vt ettepandud määruse põhjendust 76 ja artikli 481 lõiget 3.
(45) Vt ettepandud määruse põhjendusi 64–70.
(46) Vt ettepandud määruse artiklit 482.
(47) Vt Euroopa Pangandusjärelevalve Komitee standardite ja juhiste kogu, lk 448–473.
(48) Vt ettepandud määruse artiklit 94.
(49) Ettepandud määruse artiklid 383, 403 ja 417.
(50) Vt määrust (EL) nr 1093/2010, määrust (EL) nr 1092/2010 ja nõukogu 17. novembri 2010. aasta määrust (EL) nr 1096/2010, millega antakse Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu tegevusega (ELT L 331, 15.12.2010, lk 162).
(51) Vt näiteks arvamuse CON/2009/17 punkte 13–15, 18. märtsi 2010. aasta arvamuse CON/2010/23 (seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 1998/26/EÜ, 2002/87/EÜ, 2003/6/EÜ, 2003/41/EÜ, 2003/71/EÜ, 2004/39/EÜ, 2004/109/EÜ, 2005/60/EÜ, 2006/48/EÜ, 2006/49/EÜ ja 2009/65/EÜ seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele antud volitustega) (ELT C 87, 1.4.2010, lk 1) punkti 2.2 ja arvamuse CON/2011/42 punkti 5.
(52) Vt arvamuse CON/2009/17 punkti 15.
(53) Vt näiteks ettepanekut, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ (KOM(2011) 656 lõplik).
LISA
Muudatusettepanekud ettepandud direktiivi osas
|
Komisjoni redaktsiooni ettepanek |
EKP muudatusettepanek (1) |
||||||||||||||||
|
Muudatus 1 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi põhjendus 3 |
|||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||
|
Selgitus Euroopa järelevalveasutused asendavad Lamfalussy 3. astme komiteesid ja võtavad üle kõik nende komiteede ülesanded ja vastutuse, sh pooleli olevad tööd ja projektid, näiteks määruse (EL) nr 1093/2010 põhjendus 10 ja artikli 8 lõike 1 punkt l. Seetõttu tuleb viide nendele suunistele põhjendustest välja jätta. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 2 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 2 lõige 4 (uus) |
|||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
„4. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada kriteeriume krediidiasutuste ja investeerimisühingute kandmiseks lõike 3 nimekirja ja juhtudeks, mida saab hõlmata riigi õigusaktidega artikli 3 lõike 2 kohaselt. Komisjonile antakse pädevus vastu võtta esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Hetkel ei ole võimalik määrata, milliste kriteeriumide kohaselt valitakse üksusi ettepandud direktiivi artikli 2 lõike 3 nimekirja jaoks. Et vähendada riikide valikuvõimalusi ja suva, soovitab EKP EBA-l välja töötada objektiivsed kriteeriumid, mille taustal saab ettepandud direktiivi tulevases muutmises hinnata, kas artikli 2 lõike 3 punktides 3–22 toodud nimekirja tuleks muuta. Ühe võimalusena võib kohaldada sama menetlust, mida kohaldatakse ettepandud direktiivi artikli 3 lõikega 2 hõlmatud juhtudele. Seda muudatust tuleks käsitleda koosmõjus ettepandud direktiivi artikli 136 punktiga a, mis annab komisjonile pädevuse teha ettepandud direktiivi artikli 2 nimekirjas tehnilisi kohandusi. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 3 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikkel 7 |
|||||||||||||||||
|
„Artikkel 7 Koostöö EBAga Oma ülesannete täitmisel võtavad pädevad asutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetavade lähendamist õigus- ja haldusnormide rakendamisel, mis on vastu võetud käesoleva direktiivi kohaselt. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:
|
„Artikkel 7 Koostöö EBAga ja Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis (ESFS) Oma ülesannete täitmisel võtavad pädevad asutused arvesse järelevalvevahendite ning järelevalvetavade lähendamist õigus- ja haldusnormide rakendamisel, mis on vastu võetud käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] kohaselt. Sel eesmärgil tagavad liikmesriigid, et:
|
||||||||||||||||
|
Selgitus Selguse ja õiguskindluse huvides peavad muudatused tagama, et ettepandud direktiiv kajastab määruses (EL) nr 1092/2010 (2) , määruses (EL) nr 1096/2010 ja Euroopa järelevalveasutuste asutamise määrustes sätestatud koostöö põhimõtteid. EKP soovitab kohastel juhtudel samasugused muudatused sisse viia kõikides asjakohastes finantssektori direktiivides. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 4 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikkel 8 |
|||||||||||||||||
|
„Artikkel 8 Järelevalve Euroopa-mõõde Liikmesriigi pädevad asutused kaaluvad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti hädaolukordades, tuginedes vastaval ajahetkel kättesaadavale teabele.” |
„Artikkel 8 Järelevalve Euroopa-mõõde Liikmesriigi pädevad asutused kaaluvad oma üldiste ülesannete täitmisel hoolikalt oma otsuste võimalikku mõju finantssüsteemi stabiilsusele kõikides teistes asjaomastes liikmesriikides, eriti hädaolukordades, tuginedes vastaval ajahetkel kättesaadavale teabele, võttes arvesse vajadust parema siseturu toimimise ja suurema Euroopa finantsturgude lõimumise järele.” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud muudatuse eesmärk on täpsustada pädevate asutuste eesmärke seoses nende tegevuse Euroopa dimensiooniga. Ettepandud direktiivi põhjendust 42 tuleks sellele vastavalt muuta. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 5 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artiklid 49–51 |
|||||||||||||||||
|
„VII JAOTIS USALDATAVUSNÕUETE TÄITMISE JÄRELEVALVE 1. PEATÜKK Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhimõtted I
Artikkel 49 Päritoluliikmesriigi kontrollipädevus 1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, sealhulgas artiklite 33 ja 34 kohase tegevuse järelevalve eest, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille kohaselt vastutus on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel. 2. Lõige 1 ei takista konsolideeritud järelevalvet. Artikkel 50 Vastuvõtva liikmesriigi pädevus Vastuvõtva liikmesriigi võetud meetmetega ei tohi kaasneda diskrimineeriv ega piirav kohtlemine selle põhjal, et krediidiasutus või investeerimisühing on saanud tegevusloa mõnes teises liikmesriigis. Artikkel 51 Järelevalvealane koostöö […]” |
„VII JAOTIS USALDATAVUSNÕUETE TÄITMISE JÄRELEVALVE 1. PEATÜKK Usaldatavusnõuete täitmise järelevalve põhimõtted I
Artikkel 49 Päritoluliikmesriigi kontrollipädevus 1. Päritoluliikmesriigi pädevad asutused vastutavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalve eest, sealhulgas artiklite 33 ja 34 kohase tegevuse järelevalve eest, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi nende sätete kohaldamist, mille kohaselt vastutus on vastuvõtva liikmesriigi pädevatel asutustel. 2. Lõige 1 ei takista konsolideeritud järelevalvet. Artikkel 50 Koostöö päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi vahel […]” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud direktiivi artikkel 50 kordab direktiivi 2006/48/EÜ artikli 41 kolmandat lõiku. See kolmas lõik osutab artikli 41 teisele lõigule, mis käsitleb filiaalide likviidsuse järelevalvet ja meetmeid, mida vastuvõtvad liikmesriigid kohaldavad seoses nende rahapoliitika teostamisega (3) . Ka see kolmas lõik on aegunud, kuna osutab eespool toodud meetmetele, ja tuleks välja jätta nagu direktiivi 2006/48/EÜ sama artikli esimene ja teine lõik (4). Ettepandud muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust seoses eespool osutatud sätete pealkirjades toodud päritolu- ja vastuvõtva riigi ametiasutuste rollidega. Esiteks, artikli 49 lõige 1 sätestab päritoluliikmesriigi pädevuse põhimõtted. See ei piira ettepandud direktiivi sätteid, mis panevad vastutuse vastuvõtva liikmesriigi pädevatele asutustele. Seetõttu on viide vastuvõtva liikmesriigi pädevusele artikli 50 pealkirjas eksitav, kuna seda aspekti käsitletakse juba eelmises artiklis. Teiseks, artikkel 50 ei ole vajalik, kuna diskrimineerimiskeelu põhimõte tuleneb lepingu sätetest. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 6 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 54 lõige 2 |
|||||||||||||||||
|
„2. Lõige 1 ei takista eri liikmesriikide pädevaid asutusi vahetamast teavet või edastamast seda EBA-le käesoleva direktiivi, määruse [lisab OP], muude krediidiasutusi käsitlevate direktiivide või määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 31 ja 35 alusel. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.” |
„2. Lõige 1 ei takista eri liikmesriikide pädevaid asutusi vahetamast teavet või edastamast seda EBA-le käesoleva direktiivi, määruse [lisab OP], muude krediidiasutusi käsitlevate direktiivide või määruse (EL) nr 1093/2010 artiklite 31, 35 ja 36 ning määruse (EL) nr 1092/2010 artikli 15 alusel. Kõnealuse teabe puhul kehtib lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud muudatus selgitab, et pädevad asutused ja EBA võivad ESRNile edastada kogu teabe, mis on vajalik ESRNi ülesannete täitmiseks kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 36 ja määruse (EL) nr 1092/2010 artiklis 15 sätestatud tingimustega. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 7 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikkel 59 |
|||||||||||||||||
|
„Artikkel 59 Teabe edastamine seoses raha-, süsteemsete ja makseaspektidega 1. Käesolevas peatükis sätestatu ei takista pädevat asutust edastamast oma ülesannete täitmise eesmärgil teavet järgmistele asutustele: […] 4. Artikli 109 lõikes 1 osutatud hädaolukorras lubavad liikmesriigid pädevatel asutustel viivitamata edastada teavet keskpankadele, […].” |
„Artikkel 59 Teabe edastamine seoses raha-, süsteemsete ja makseaspektidega 1. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et pädevaid asutusi ei takistataks edastamast oma ülesannete täitmise eesmärgil teavet järgmistele asutustele: […] 4. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 109 lõikes 1 osutatud hädaolukorras edastavad pädevad asutused viivitamata teavet keskpankadele, […]” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Finantskriis kinnitas, et ülimalt oluline on tagada kohane teabevahetuskorraldus riigiasutuste, eelkõige keskpankade ja järelevalveasutuste vahel. Seetõttu soovitab EKP täiustada teabevahetusmeetodeid järelevalveasutuste ja EKPSi keskpankade vahel seoses teabega, mis on asjakohane nende seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks eelkõige hädaolukordades (vt ka muudatust 12). |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 8 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikkel 64 |
|||||||||||||||||
|
„Artikkel 64 Järelevalvevolitused Artikli 99 ja määruse [lisab OP] kohaldamiseks on pädevatel asutustel vähemalt järgmised volitused: […].” |
„Artikkel 64 Järelevalvevolitused Artikli 99 ja määruse [lisab OP] kohaldamiseks on pädevatel asutustel vähemalt järgmised volitused: […]
|
||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud muudatuse eesmärgiks on tagada, et riigi õigusaktidega antakse pädevatele asutustele õigus võtta kohaseid meetmeid, sh eemaldada juhtimisorgani liikmeid ja peadirektoreid, kes ei vasta ettepandud direktiivi artiklis 87 määratletud nõuetele kooskõlas rahvusvaheliste standarditega (5). |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 9 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 67 lõige 1 |
|||||||||||||||||
|
„1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigil järgmistel asjaoludel: […].” |
„1. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigil järgmistel asjaoludel: […]
|
||||||||||||||||
|
Selgitus Pädevatel asutustel peab olema võimalik krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevusluba ära võtta ettepandud direktiivi artikli 18 punkti f alusel, kui see on oluliselt rikkunud liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise reegleid. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 10 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 75 lõige 5 |
|||||||||||||||||
|
„5. […] Riskijuhtimisfunktsiooni täitja on võimeline andma vajaduse korral otse aru järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile sõltumatult kõrgemast juhtkonnast. Riskijuhtimisfunktsiooni täitja juht on kõrgema astme sõltumatu juht, kes selgelt vastutab riskijuhtimisfunktsiooni täitmise eest. […].” |
„5. […] Riskijuhtimisfunktsiooni täitja on võimeline andma vajaduse korral otse aru järelevalvefunktsiooni täitvale juhtorganile sõltumatult kõrgemast juhtkonnast ning tõstatama küsimusi ja seda organit kohastel juhtudel hoiatama seoses konkreetse riskiarenguga, mis mõjutab või võib mõjutada krediidiasutust või investeerimisühingut, ilma et see mõjutaks mõlema juhtorgani vastutust järelevalve ja/või juhtfunktsioonide täitmisel käesoleva direktiivi ja määruse kohaselt [lisab OP]. Riskijuhtimisfunktsiooni täitja juht on kõrgema astme sõltumatu juht, kes selgelt vastutab riskijuhtimisfunktsiooni täitmise eest. […].” |
||||||||||||||||
|
Selgitus EKP soovitab teha muudatuse täpsustamaks, et riskijuhtimisfunktsioon hõlmab ka probleemide esitlemise ülesannet ja järelevalvet teostava juhtorgani hoiatamist liikumistest krediidiasutuste ja investeerimisühingute riskipositsioonides. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 11 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikkel 87 |
|||||||||||||||||
|
„Artikkel 87 Juhtorgan 1. Pädevad asutused nõuavad, et mis tahes krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani kõigi liikmete maine on igal ajal piisavalt hea, neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemus ning nad pühendavad piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks. Juhtorgani liikmed vastavalt eelkõige järgmistele nõuetele: […]
[…] 5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist: […]
[…].” |
„Artikkel 87 Juhtorgan 1. Pädevad asutused nõuavad, et mis tahes krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgani kõigi liikmete maine on igal ajal piisavalt hea, neil on piisavad teadmised, oskused ja kogemus ning nad pühendavad piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks. Juhtorgani liikmed vastavalt eelkõige järgmistele nõuetele: […]
[…] 5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada järgmist: […]
[…].” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Muudatuse eesmärk on tagada, et ka juhtorgani igal liikmel oleks kohased teadmised ja nõutavad oskused (vt komisjoni rohelise raamatu „Äriühingu üldjuhtimine finantsasutustes ja tasustamispoliitika” punkti 5.1 (6) . Selles osas soovitatakse EBA-le panna ülesanne välja töötada regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada juhtorgani liikmete piisavate individuaalse teadmiste, oskuste ja kogemuste mõistet. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 12 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 109 lõige 1 |
|||||||||||||||||
|
„1. Hädaolukorras, sealhulgas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 18 määratletud olukorras või olukorras, mis tekib seoses finantsturgude negatiivsete arengutendentsidega, mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust mis tahes liikmesriigis, kus konsolideerimisgrupi üksustele on antud tegevusluba või kus on asutatud artiklis 52 osutatud olulised filiaalid, hoiatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kohaldades 1. peatüki 2. jagu ja vajaduse korral direktiivi 2004/39/EÜ artikleid 54 ja 58,nii kiiresti kui vaja EBA, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ning artikli 59 lõikes 4 ja artiklis 60 osutatud asutusi, ning edastab kõik andmed, mis on olulised nende tööülesannete täitmiseks. Selliseid kohustusi kohaldatakse kõigi pädevate asutuste suhtes, kui artikli 59 lõikes 4 osutatud asutus saab teadlikuks esimeses lõigus kirjeldatud olukorrast, hoiatab ta võimalikult kiiresti artiklis 107 osutatud pädevaid asutusi ning EBAd. Võimaluse korral kasutavad pädev asutus ja artikli 59 lõikes 4 osutatud asutus olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid.” |
„1. Hädaolukorras, sealhulgas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 18 määratletud olukorras või olukorras, mis tekib seoses finantsturgude negatiivsete arengutendentsidega, mis võib ohustada turu likviidsust ja finantssüsteemi stabiilsust mis tahes liikmesriigis, kus konsolideerimisgrupi üksustele on antud tegevusluba või kus on asutatud artiklis 52 osutatud olulised filiaalid, hoiatab konsolideeritud järelevalvet teostav asutus, kohaldades 1. peatüki 2. jagu ja vajaduse korral direktiivi 2004/39/EÜ artikleid 54 ja 58, niikiiresti kui vaja EBA, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, keskpankasid ning artiklis 60 osutatud asutusi, ning edastab kõik andmed, mis on asjakohased nende tööülesannete täitmiseks. Kui keskpank või ESRN saab teadlikuks esimeses lõigus kirjeldatud olukorrast, hoiatab ta võimalikult kiiresti artiklis 107 osutatud pädevaid asutusi ning EBAd. Võimaluse korral kasutavad pädevad asutused, keskpangad ja ESRN olemasolevaid kindlaks määratud sidekanaleid.” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Nagu öeldud arvamuse CON/2009/17 muudatustes 4 ja 5, on ettepandud muudatuse eesmärk selgitada asutuse mõistet käesolevas artiklis. Eelkõige on oluline selgitada, et artikli 59 lõikes 4 osutatud asutused on keskpangad ja ESRN, mitte pädevad asutused. Kogu tekstis tuleks vältida osutusi asutustele, et lihtsustada ettepandud direktiivi loetavust ja suurendada õiguskindlust. Teiste ettepandud muudatuste eesmärk on selgitada edastatava teabe olemust kooskõlas ettepandud direktiivi artikliga 59. Eelkõige ei tohiks edastatavat teavet määratleda ainuüksi „olulisena”, vaid tuleks osutada teabele, mis oleks „asjakohane” keskpankade ja ERSNi ülesannete täitmiseks (7). |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 13 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 126 lõige 4 |
|||||||||||||||||
|
„4. Lõike 3 punktis c osutatud muutujad […].” |
„ |
||||||||||||||||
|
Selgitus Osutatakse arvamuse punktile 7. Ettepandud muudatus (ettepandud direktiivi artikli 126 lõike 4 väljajätmine) võtab vastutsükliliselt kapitalipuhvrilt struktuurse olemuse, viies ettepandud direktiivi kooskõlla Basel III lepingu tegevusaspektidega. Sellest lähtuvalt tuleks välja jätta ettepandud direktiivi artikli 126 lõike 8 punkt h, samuti osutus „struktuursetele muutujatele” ettepandud direktiivi põhjenduses 58 ning ettepandud direktiivi põhjenduse 60 teine ja kolmas lause. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 14 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 149 lõige 6 |
|||||||||||||||||
|
„6. Liikmesriigid võivad kehtestada lühema üleminekuaja, kui on osutatud lõikes 1, kui see on põhjendatav krediidimahu ülemäärase kasvuga mis tahes ajal üleminekuaja jooksul. Kui liikmesriik seda teeb, kohaldatakse lühemat ajavahemikku üksnes selleks, et krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes on saanud tegevusloa selles liikmesriigis, mille eest vastutab määratud asutus, saaksid arvutada krediidiasutuse või investeerimisühingupõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri.” |
„6. Liikmesriigid võivad kapitali säilitamise puhvri ja vastutsüklilise kapitalipuhvri rakendamisel kehtestada lühema üleminekuaja, kui on osutatud lõikes 1, kui see on põhjendatav krediidimahu ülemäärase kasvuga mis tahes ajal üleminekuaja jooksul. Kui liikmesriik seda teeb, võib liikmesriik kohaldada vastutsüklilise kapitalipuhvri seadmisel lühemat ajavahemikku , et riigi pädevad asutused saaksid arvutada oma krediidiasutuste ja investeerimisühingute eripära arvestava vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude.” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Liikmesriigid, kus on ettepandud direktiivi artikli 149 lõikes 1 osutatud üleminekuajal ülemäärane krediidikasv, võivad kaaluda kapitali säilitamise puhvri ja vastutsüklilise kapitalipuhvri kogumise kiirendamist (8) . Õigusaktide erinevuste ärakasutamise vältimiseks tuleks liikmesriikidel lubada vastutsüklilise kapitalipuhvri varast kohaldamist. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 15 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 150 lõige 5 (uus) |
|||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
„5. Komisjon konsulteerib Euroopa järelevalveasutustega, EKPSiga, ESRNiga ja teiste asjaomaste osapooltega enne 31. detsembrit 2014, et läbi vaadata käesolevas direktiivis, eelkõige VII jaotise 1. peatüki 2. jaos sätestatud teabevahetusekorralduse tulemuslikkus, ja sõnastab kohastel juhtudel ettepanekud nende sätete ja/või korralduste edasiarendamiseks, võttes arvesse olulist teabega seotud sünergiat keskpanga ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve funktsioonide vahel nii tavalisel kui stressi ajal.” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Vt arvamuse punkti 11. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 16 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 150 lõige 6 (uus) |
|||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
„6. EBA peab käesoleva direktiivi ja määruse [lisab OP] sätete kohaldamise läbi vaatama ja esitama 31. detsembriks 2014 aruande liidu ja liikmesriikide koostöö kohta kolmandate riikidega. Aruandes tuleb tuvastada lüngad ja hinnata valdkondi, kus tuleb koostööd, teabevahetust ja vastastikkuslepinguid, sh järelevalve reeglite kohaldamist kolmandates riikides, edasi arendada. EBA peab hindama ka vajadust täiustada koostöö korraldust liikmesriikide ja EBA vahel ühelt poolt ning rahvusvaheliste finantseerimisasutuste või -organite, näiteks Rahvusvahelise Valuutafondi või finantsstabiilsuse nõukogu vahel teiselt poolt. Komisjon tutvub EBA aruandes tehtud hinnanguga ja otsustab, kas seadusandlikud ettepanekud on vajalikud.” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Kuna tagada tuleb tulemuslik koostöö ja teabevahetus liidu ja liikmesriikide ametiasutuste ning kolmandate riikide ametiasutuste vahel ning tagada tuleb nende riikide järelevalvereeglite kohaldamine, võttes samuti arvesse määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 33 sätestatud aruannet, on vajalik EBA põhjalik analüüs ja aruanne selle kohta 31. detsembriks 2014. See aruanne peaks hõlmama ka rahvusvaheliste finantseerimisasutustega tehtava koostöö ja teabevahetuse korralduse küsimused. Aruandes välja toodud küsimuste osas annab komisjon hinnangu, kas tuleb alustada seadusloomet, et raamistikku tõhustada. |
|||||||||||||||||
|
Muudatus 17 |
|||||||||||||||||
|
Ettepandud direktiivi artikli 150 lõige 7 (uus) |
|||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
„7. Komisjonilt volituse saamisel uurib EBA, kas finantssektori üksused, kes on teatanud oma tegevuse põhinemisest islami panganduspõhimõtetel, on piisavalt hõlmatud käesoleva direktiivi ja määruse sätetega [lisab OP]. Komisjon tutvub EBA koostatud aruandega ja esitab kohastel juhtudel õigusloome ettepaneku Euroopa Parlamendile ja nõukogule.” |
||||||||||||||||
|
Selgitus Võttes arvesse, et hiljuti on kasvanud nende finantssektori üksuste arv Euroopas, kes tegutsevad kooskõlas islami panganduspõhimõtetega, soovitab EKP panna EBA-le ülesande koostada seda liiki finantstegevuse kohta täielik ülevaade ja hinnata liidu pangandusraamistiku vastava kohandamise vajadust. |
|||||||||||||||||
Muudatusettepanekud ettepandud määruse osas
|
Komisjoni redaktsiooni ettepanek |
EKP muudatusettepanek (9) |
||||||||||||||||||
|
Muudatus 1 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse preambul (uus volitus) |
|||||||||||||||||||
|
„võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,” |
„võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eelkõige selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu riikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt,” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Kooskõlas lepingu artikliga 296, mille kohaselt osutatakse õigusaktides aluslepinguga ette nähtud arvamustele, tuleb teha ettepandud muudatus, et kajastada liidu õigusakti vastuvõtmist kooskõlas lepingu artikli 127 lõikega 4 ja artikli 282 lõikega 5, mis sätestavad EKPga konsulteerimise kohustuse iga tema pädevusse kuuluva õigusakti eelnõu puhul. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 2 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse põhjendus 16a (uus) |
|||||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
|
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud põhjendus käsitleb makrotasandi usaldatavusjärelevalve liiduülest tähtsust ja selgitab, et aruandlusnõudega hõlmatud teavet on vaja nii mikro- kui makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärkidel. Vastav põhjendus tuleb ettepandud direktiivi sisse viia. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 3 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse põhjendus 56a (uus) |
|||||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
|
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepaneku eesmärk on rõhutada Basel III lepingu asjakohaseid sätteid, mis käsitlevad esimese taseme omavahendite instrumentideks olevate aktsiate kõlblikkuskriteeriume (vt ka muudatusi 6, 7, 8 ja 9). |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 4 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse põhjendus 68 |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
Selgitus Selle muudatusega selgitatakse, et finantsvõimenduse suhtarv kehtib alates 1. jaanuarist 2018. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 5 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikkel 4 (uued mõisted) |
|||||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
„ „Reitinguagentuur” – reitinguagentuur, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, ja krediidireitinguid andvad keskpangad, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse. „Määratud reitinguagentuur” – krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt määratud reitinguagentuur.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Selguse huvides tehakse muudatusettepanek määratleda reitinguagentuur ja määratud reitinguagentuur ning lisada need ettepandud määruse ja direktiivi mõistete nimekirja. Kuna määrus (EÜ) nr 1060/2009 (10) määratleb reitinguagentuurid kui reitinguagentuurid, kes on registreeritud ja sertifitseeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, või krediidireitinguid andvad keskpangad, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 kohaldamisalasse, ei ole vaja ettepandud määruses ja direktiivis määratleda „kõlblikke” ja/või „tunnustatud” reitinguagentuure. Samal põhjusel tuleb muuta ka vastavate osutustega sätteid. Sektoriülese ühetaolisuse huvides soovitab EKP tagada, et sätted oleksid reitinguagentuuride osas kooskõlas arutamisel oleva ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiive 2003/71/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve volitustega (11) Sama kehtib reeglite kohta, mis on seotud reitinguagentuuri krediidihinnangu kaardistamise ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee kaasamise võimalusega (12). |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 6 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 24 lõige 4 |
|||||||||||||||||||
|
„4. EBA koostab, haldab ja avaldab loetelu sellistest kapitaliinstrumentidest igas liikmesriigis, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditena. EBA koostab ja avaldab kõnealuse loetelu 1. jaanuariks 2013.” |
„4. Pädevad asutused teatavad EBA-le , milliseid aktsialiike nad loevad esimese taseme põhiomavahenditeks. EBA hindab neid aktsialiike pidevalt ja koostab loetelu kavandi aktsialiikide kohta igas liikmesriigis, mis kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahenditena kooskõlas lõikega 5. EBA võib liikmesriigi taotlusel või omal algatusel otsustada tellida õiguslikke arvamusi, et hinnata liikmesriikide poolt teatatud aktsialiikide kooskõla artiklis 26 sätestatud tingimustega.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus EBA-l peaks olema pädevus hinnata, kas aktsialiike saab lugeda esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks teabe põhjal, mida nad saavad pädevatelt asutustelt kooskõlas ettepandud määruses, eelkõige ettepandud määruse artikli 26 lõikes 1 sätestatud reeglitega. Selleks võib EBA tellida sõltumatuid õiguslikke arvamusi, et hinnata liikmesriikide poolt teatatud aktsialiikide kõlblikkust. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 7 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 24 lõiked 5 ja 6 (uus) |
|||||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
„5. EBA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, milles loetleb aktsiate liigid, mis vastavad artiklis 26 sätestatud tingimustele. EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2013. Komisjonile antakse pädevus vastu võtta esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15. 6. Ainult komisjoni poolt vastu võetud rakendusaktis osutatud aktsiate liigid loetakse kõlblikeks esimese taseme põhiomavahendite instrumentidena kooskõlas lõikega 5. Pädevad asutused jälgivad pidevalt 2. peatükis määratletud esimese taseme põhiomavahendite osas määratletud tingimuste täitmist.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus EBA-l peaks olema pädevus hinnata, kas aktsialiike saab lugeda esimese taseme põhiomavahendite instrumentideks teabe põhjal, mida nad saavad pädevatelt asutustelt kooskõlas ettepandud määruses, eelkõige ettepandud määruse artikli 26 lõikes 1 sätestatud reeglitega. EKP teeb ettepaneku, et EBA koostaks loetelu kavandi, mis võetakse vastu komisjoni rakendusaktina. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 8 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 26 lõige 1 |
|||||||||||||||||||
|
„1. Kapitaliinstrumendid kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: […].” |
„1. Kapitaliinstrumendid, mille on emiteerinud artiklis 27 osutamata asutused, hõlmavad artikli 24 lõikes 4 sätestatud loetelus osutatud ettevõtjate aktsiad, ja need kvalifitseeruvad esimese taseme põhiomavahendite instrumentidena ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: […].” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud määrus osutab kapitaliinstrumentidele, mis on esimese taseme põhiomavahendite osaks. Basel III lepingus on valdav osa esimese taseme põhiomavahenditest lihtaktsiate vormis. EKP soovitab selgitada, et esimese taseme põhiomavahendite instrumendid hõlmavad ainuüksi aktsiaid, mis vastavad ettepandud määruse artikli 26 lõikes 1 sätestatud tingimustele. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 9 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 26 lõige 3 |
|||||||||||||||||||
|
„3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmised asjaolud:
|
„3. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega täpsustatakse järgmised asjaolud:
|
||||||||||||||||||
|
Selgitus EKP peab vajalikuks regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamist EBA poolt eespool osutatud valdkondades, et suurendada kriteeriumide kohaldamise harmoneeritust esimese taseme põhiomavahenditena kõlblike aktsiate osas liikmesriikides. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 10 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikkel 46 |
|||||||||||||||||||
|
„Artikkel 46 Muud erandid mahaarvamistest ja alternatiivid mahaarvamistele konsolideerimise korral 1. Alternatiivina sellise osaluse mahaarvamisest, mis krediidiasutusel või 77 investeerimisühingul on selliste kindlustusandjate, edasikindlustusandjate ja kindlustusvaldusettevõtjate esimese taseme põhiomavahendite instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärne investeering, võivad pädevad asutused lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohaldada direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodeid 1, 2 või 3. Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab valitud meetodit aja jooksul järjepidevalt. Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab 1. meetodit (raamatupidamise konsolideerimine) ainult pädeva asutuse eelneval nõusolekul. Pädev asutus võib anda sellise nõusoleku ainult juhul, kui ta on veendunud, et 1. meetodi kohase konsolideerimisega hõlmatud üksuste integreeritud juhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel. […] 3. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel mitte arvata artikli 33 lõike 1 punktides h ja i osutatud osalust maha järgmistel juhtudel:
[…].” |
„Artikkel 46 Muud erandid mahaarvamistest ja alternatiivid mahaarvamistele konsolideerimise korral 1. Alternatiivina sellise osaluse mahaarvamisest, mis krediidiasutusel või 77 investeerimisühingul on selliste kindlustusandjate, edasikindlustusandjate ja kindlustusvaldusettevõtjate esimese taseme põhiomavahendite instrumentides, kus krediidiasutusel või investeerimisühingul on märkimisväärne investeering, võivad pädevad asutused lubada krediidiasutusel või investeerimisühingul kohaldada direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodeid 1, 2 või 3, kui nende meetodite kohaldamise tagajärjel ei ole artiklis 16 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste omavahendite summa suurem kui mahaarvamismeetodi kohaldamisel. Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab valitud meetodit aja jooksul järjepidevalt. Krediidiasutus või investeerimisühing kohaldab 1. meetodit (raamatupidamise konsolideerimine) ainult pädeva asutuse eelneval nõusolekul. Pädev asutus võib anda sellise nõusoleku ainult juhul, kui ta on veendunud, et 1. meetodi kohase konsolideerimisega hõlmatud üksuste integreeritud juhtimine ja sisekontroll on adekvaatsel tasemel. […] 3. Pädevad asutused võivad lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel mitte arvata artikli 33 lõike 1 punktides h ja i osutatud osalust maha järgmistel juhtudel:
[…].” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus EKP arusaama kohaselt ei ole sektorisiseselt seadusega nõutavate omavahendite kasutamise topeltkasutuse vältimine (oluliste investeeringute mahaarvamine kindlustusettevõtjates) ja täiendavate omavahendite finantskonglomeraadi tasandi nõuete määratlemine (kasutades ühte kolmest direktiivi 2002/87/EÜ I lisas sätestatud meetodist) üksteist välistavad. Seetõttu ei tohiks GHOSi poolt kokku lepitud alternatiivne mahaarvamismeetod kaasa tuua suuremas summas omavahendite nõuet krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning finantseerimisasutuste kontserni tasandil, võrreldes ettepandud määruse artiklis 16 sätestatuga. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 11 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikkel 95 |
|||||||||||||||||||
|
„Artikkel 95 Aruannete esitamine omavahendite nõuete kohta 1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud, kes arvutavad positsiooniriski omavahendite nõudeid, esitavad aruanded kõnealuste omavahendite nõuete kohta vähemalt iga 3 kuu tagant. Kõnealused aruanded hõlmavad sellise raamatupidamiskorra kohaselt, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab määruse (EÜ) nr 1606/2002 ja direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt kohaldama, koostatud finantsteavet sellises ulatuses, milles see on vajalik põhjaliku ülevaate saamiseks krediidiasutuse või investeerimisühingu tegevuse riskiprofiilist. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruanded artikli 87 kohaste kohustuste kohta vähemalt kaks korda aastas. Krediidiasutused ja investeerimisühingud edastavad tulemused ja kõik nõutavad üksikasjalikud andmed pädevale asutusele. 2. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks ühtsed aruannete vormid, esitamise sageduse ja kuupäevad ning selliseks aruandluseks liidus kasutatavad IT-lahendused. Aruannete vormid on proportsionaalsed krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2013. Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.” |
„Artikkel 95 Aruannete esitamine omavahendite nõuete ja finantsteabe kohta 1. Artiklis 87 sätestatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute aruandlus toimub vähemalt kord kvartalis. 1a. Kõnealused aruanded hõlmavad ka sellise raamatupidamiskorra kohaselt, mida krediidiasutus või investeerimisühing peab määruse (EÜ) nr 1606/2002 ja direktiivi 86/635/EMÜ kohaselt kohaldama, koostatud finantsteavet
Krediidiasutused ja investeerimisühingud edastavad tulemused ja kõik nõutavad üksikasjalikud andmed pädevale asutusele õigeaegselt. 2. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks mõisted, liigitamiskriteeriumid, ühtsed aruannete vormid, esitamise sageduse ja kuupäevad ning selliseks aruandluseks liidus kasutatavad IT-lahendused. Aruannete vormid ja tähtajad on proportsionaalsed krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. EBA konsulteerib EKPga rakenduslike tehniliste standardite eelnõude koostamise osas, mis on seotud lõike 1a punktis b osutatud teabega. EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2013. Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud standardid määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus See muudatus selgitab praegust COREPi poolt vastu võetavate aruandlusvormide õiguslikku alust ja sätestab FINREPi aruandlusvormide õigusliku aluse (13) . Parema teabevoo tagamiseks soovitab EKP täiendavalt, et aruandlus peaks toimuma kord kvartalis, kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppu, mille kohta andmed käivad. Samuti tuleb selgitada, et teave, mida esitatakse makrotasandi usaldatavusjärelevalve eesmärgil, peab põhinema ühistel mõistetel ja liigituskriteeriumidel. EBA ja ESRN peavad tegema koostööd finantsteabe ulatuse määratlemisel, mis on vajalik makrotasandi usaldatavusjärelevalve jaoks. Oluline on kohandada aruandlusvormid ja -sagedused krediidiasutuste ja investeerimisühingute suurusega. Võttes arvesse teabe kogumist, mis on vajalik makrotasandi usaldatavusjärelevalve ülesannete täitmiseks, eelkõige aruandlusnõudeid seoses suurte riskipositsioonidega, likviidsusega ja finantsvõimenduse määraga (14) , soovitab EKP sätestada vähemalt kvartaalse aruandluse nõude ja kaasata ESRN rakendavate tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisse. Lõpetuseks, kooskõlas proportsionaalsuspõhimõttega võiksid rakenduslike tehniliste standardite eelnõud hõlmata aruandlussageduse erinõude seoses krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevuse olemuse, skaala ja komplekssusega. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 12 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikkel 130 |
|||||||||||||||||||
|
„3.
1. alajagu Reitinguagentuuride tunnustamine Artikkel 130 Reitinguagentuurid 1. Välist krediidikvaliteedi hinnangut võib kasutada riskipositsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt käesolevale peatükile ainult juhul, kui kõnealuse hinnangu on andnud või heakskiitnud tunnustatud reitinguagentuur vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009. 2. Tunnustatud reitinguagentuurid on kõik reitinguagentuurid, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, ja krediidireitinguid andvad keskpangad, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse. 3. EBA avaldab tunnustatud reitinguagentuuride loetelu.” |
„3.
1. alajagu Reitinguagentuurid Artikkel 130 Krediidihinnangute kasutamine reitinguagentuuride poolt 1. Välist krediidikvaliteedi hinnangut võib kasutada riskipositsiooni riskikaalu määramiseks vastavalt käesolevale peatükile ainult juhul, kui kõnealuse hinnangu on andnud või heaks kiitnud reitinguagentuur vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009. 2. EBA avaldab reitinguagentuuride loetelu oma veebilehel kooskõlas määruse (EÜ) nr 1060/2009 artikli 2 lõikega 4 ja artikli 18 lõikega 3.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud muudatuse eesmärk on viia ettepandud määrus kooskõlla praegu määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud menetlusega, mille kohaselt ESMA ja komisjon määravad reitinguagentuuride ja keskpankade loetelu, kelle suhtes ei kohaldata määrust (EÜ) nr 1060/2009 (vt ka muudatusi 5, 14 ja 15). |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 13 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 238 lõige 6 |
|||||||||||||||||||
|
„6. Pädevad asutused teavitavad EBAt lõikes 2 osutatud konkreetsetest juhtudest, mille korral riskiga kaalutud varade võimalik vähenemine ei ole õigustatud krediidiriski proportsionaalse ülekandmisega kolmandatele isikutele, ning lõike 4 kasutamisest krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt. EBA jälgib erinevaid tavasid selles valdkonnas ning annab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 16 välja suunised.” |
„6. Pädevad asutused teavitavad EBAt lõikes 2 osutatud konkreetsetest juhtudest, mille korral riskiga kaalutud varade võimalik vähenemine ei ole õigustatud krediidiriski proportsionaalse ülekandmisega kolmandatele isikutele, ning lõike 4 kasutamisest krediidiasutuste ja investeerimisühingute poolt. EBA jälgib erinevaid tavasid selles valdkonnas ning töötab vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 15 välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus EKP leiab, et väärtpaberistamises võrdsete tingimuste ning kohaldatavate reeglite läbipaistvuse ja selguse tagamiseks peab EBA välja töötama rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, mitte suunised, kuna arvesse tuleb võtta olulist krediidiriski ülekandumist ja võimaldada tuleb mahaarvamisi riskiga kaalutud positsioonides. Selle valdkonna läbipaistvus- ja selgusreeglite paremaks muutmine aitab kaasa mitte ainult võrdsete tingimuste tagamisel piiriüleselt ja turuosaliste jaoks, vaid ka seab tingimused väärtpaberiturgude taaselustamiseks. Samasugune muudatus on ette pandud ettepandud määruse artikli 239 lõike 6 osas. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 14 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikkel 262 |
|||||||||||||||||||
|
„Artikkel 262 Reitinguagentuuride tunnustamine 1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu määramiseks reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnanguid ainult juhul, kui krediidikvaliteedi hinnangu on andnud tunnustatud reitinguagentuur või kui selle on heaks kiitnud tunnustatud reitinguagentuur vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009. 2. Tunnustatud reitinguagentuurid on kõik reitinguagentuurid, mis on registreeritud või sertifitseeritud vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009, ja krediidireitinguid andvad keskpangad, kes ei kuulu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reguleerimisalasse. 3. EBA avaldab tunnustatud reitinguagentuuride loetelu.” |
„Artikkel 262 Krediidihinnangute kasutamine reitinguagentuuride poolt Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad kasutada väärtpaberistamise positsiooni riskikaalu määramiseks krediidikvaliteedi hinnanguid ainult juhul, kui krediidikvaliteedi hinnangu on andnud või kui selle on heaks kiitnud reitinguagentuur vastavalt määrusele (EÜ) nr 1060/2009.
” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Vt muudatusi 5, 12 ja 15. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 15 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikkel 263 |
|||||||||||||||||||
|
„Artikkel 263 Nõuded, millele reitinguagentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangud peavad vastama 3. jao kohasel riskiga kaalutud varade arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud tunnustatud reitinguagentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangut ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused: […]
[…].” |
„Artikkel 263 Nõuded, millele reitinguagentuuride antud krediidikvaliteedi hinnangud peavad vastama 3. jao kohasel riskiga kaalutud varade arvutamisel kasutavad krediidiasutused ja investeerimisühingud reitinguagentuuri antud krediidikvaliteedi hinnangut ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused: […]
[…].” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Muudatuse eesmärk on selgitada, et ettepandud määrus täiendab määruses (EÜ) nr 1060/2009 sätestatud nõudeid. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 16 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 295 lõike 2 punkt b |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
Selgitus Käesolevas artiklis sätestatakse tingimused, mille kohaselt pädev asutus kinnitab, et keskne vastaspool täidab kõiki kesksetele vastaspooltele antud soovitusi, mille on avaldatud makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tehniline komisjon (CPSS-IOSCO). „Pädev asutus” ei pruugi piisavalt väljendada väärtpaberite seadusandjate ja järelevaatamisasutuste ühist pädevust. Seetõttu tuleks pigem viidata kesksete vastaspoolte pädevatele järelevalve- ja järelevaatamisasutustele, kooskõlas arvamusega CON/2011/1 (15). See oleks kooskõlas ka CPSS-IOSCO kavandatavate põhimõtetega finantsturgude infrastruktuuri osas, mille kohaselt peavad asjaomased asutused oma vastutusalas finantsturgude infrastruktuuri reguleerimise, järelevalve ja järelevaatamise osas teostama oma hinnangu finantsturgude infrastruktuuri kohta (16) . Lisaks aegub viide CPSS-IOSCO soovitustele peagi, kuna need asendatakse finantsturgude infrastruktuuri põhimõtetega. Seetõttu oleks kohasem kasutada üldisemat sõnastust, et vältida valestimõistmist ja võtta arvesse tulevast arengut. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 17 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 296 lõike 5 punkt b |
|||||||||||||||||||
|
|
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud määrus sätestab madalama omavahendite nõude otseosalejate kliendiportfellidele, kui need on täielikult eraldatud kliendi kliiriva liikme portfellist ja on tagatud, et kliendi kliiriva liikme kohustuste täitmata jätmise korral saab positsioonid üle kanda teisele kliirivale liikmele. Muudel juhtudel oleksid klientide kahepoolsete tehingutega seotud omavahendite nõuded palju suuremad. Kuigi esimene tingimus on praktikas saavutatav (ja seda toetab ka CPSS/IOSCO ettepandud eraldamise põhimõte (17) on õiguskindluse andmine ülekantavuse osas kõikidel juhtudel raske või isegi võimatu. Sellegipoolest on CCPd alustanud ülekantavuse lihtsustamist, mida nendelt nõutakse CPSS/IOSCO ettepandud põhimõtete kohaselt. Seetõttu soovitab EKP asendada mõiste „tagama” mõistega „lihtsustama”, mis võimaldab omavahendite nõuet vähendada, kui CCP on võtnud meetmeid, mis toetavad ülekantavust, kuigi tegelikult seda ei taga. Selles suhtes tuleb meeles pidada, et positsioonide ja tagatise usaldusväärne eraldamine on kasulik ka finantsstabiilsuse seisukohast, kuna see kaitseb klienti krediidiriski eest seoses kohustuste mittetäitmisega tema kliiriva liikme poolt. Kuna G20 on võtnud eesmärgiks hõlmata kõik standarditud börsivälised tuletisinstrumentide tooted keskses kliirimises (18) ning paljud väiksemad osalejad saavad sellisele kliirimisele kaudse juurdepääsu, on see muudatus tulemuslik G20 kohustuse rakendamine, mis soodustab finantsstabiilsust. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 18 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 299 lõige 7 |
|||||||||||||||||||
|
„7. EBA töötab välja rakenduslikud tehnilised standardid, millega täpsustatakse järgmine:
EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.” |
„7. EBA töötab tihedas koostöös pädevate järelevalveasutustega ja kesksete vastaspoolte järelevaatamisasutustega välja rakenduslikud tehnilised standardid, millega täpsustatakse järgmine:
EBA esitab tihedas koostöös pädevate järelevalveasutustega ja kesksete vastaspoolte järelevaatamisasutustega kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Kapitalinõuete piisav tase on finantsstabiilsuse jaoks keskse tähtsusega. Vajalik on tihe koostöö väärtpaberite reguleerijate, pangandusjärelevalve ja keskpankadest järelevaatajate vahel, et vältida õigusaktide kattuvust või ära hoida lünki. CPSS/IOSCO soovitused asetavad seadusandjad, järelevalve- ja järelevaatamisasutused võrdsele alusele. Seetõttu peaks rakenduslike tehniliste standardite eelnõusid ja nõudeid välja töötama koostöös EKPSi liikmetega. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 19 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikkel 402 |
|||||||||||||||||||
|
„Artikkel 402 Likviidsusnõuete täitmine Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida või eeldatavasti ei täida artikli 401 lõikes 1 sätestatud nõuet, teavitab ta viivitamata pädevaid asutusi ning esitab põhjendamatu viivituseta pädevale asutusele kava artikli 401 nõuete täitmise õigeaegseks taastamiseks. Kuni sellise nõuete täitmise taastamiseni esitab krediidiasutus või investeerimisühing igapäevaselt iga tööpäeva lõpuks kirjete kohta aruande, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab teha seda harvemini ja pikema tähtajaga. Pädevad asutused annavad sellise loa ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu konkreetse olukorra alusel. Nad jälgivad taastamiskava rakendamist ning vajaduse korral nõuavad kiiremat taastamist.” |
„Artikkel 402 Likviidsusnõuete täitmine Kui krediidiasutus või investeerimisühing ei täida või eeldatavasti ei täida artikli 401 lõikes 1 sätestatud nõuet, teavitab ta viivitamata pädevaid asutusi ning esitab põhjendamatu viivituseta pädevale asutusele kava artikli 401 nõuete täitmise õigeaegseks taastamiseks. Kuni sellise nõuete täitmise taastamiseni esitab krediidiasutus või investeerimisühing igapäevaselt iga tööpäeva lõpuks kirjete kohta aruande, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab teha seda harvemini ja pikema tähtajaga. Pädevad asutused annavad sellise loa ainult krediidiasutuse või investeerimisühingu konkreetse olukorra alusel. Nad jälgivad taastamiskava rakendamist ning vajaduse korral nõuavad kiiremat taastamist. EBA annab koostöös ESRNiga juhiseid likviidsusnõuete täitmise kohta, sh põhimõtete kohta, kuidas saab kasutada likviidset vara stressistsenaariumis ja kuidas käsitleda nõuete mittetäitmist.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Piisav likviidsusnõuete täitmise raamistik peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel lubama kasutada likviidsete varade reserve stressistsenaariumis. Selline raamistik pole oluline mitte ainult mikrotasandi usaldatavuseesmärkidel, vaid ka laiemast turu ja süsteemi seisukohast. Kui likviidsusnõue on igal ajahetkel kohustuslik piirang, võib see suurendada protsüklilist mõju ja võimendada likviidsusšoki mõju, kuna krediidiasutused ei saa kasutada oma likviidset vara šokile reageerimiseks. See toob kaasa odavmüügi, likviidsuse varumise ja krediidi piiratuse. Ettepandud määruse artikkel 402 sätestab likviidsusnõuete täitmise alusraamistiku ja annab pädevatele asutustele voli tagada likviidsete varade kogumi piisav kasutus ja taastamine. EKP on seisukohal, et likviidsete varade kogumi võimaliku kasutuse ja taastamise juhiste koostamisse stressi ajal tuleks kaasata EBA koostöös ESRNiga. Kooskõlas ettepandud määruse põhjendustega 74 ja 75 on EKP arusaam, et see säte kohaldub ka investeerimisühingutele, ning seetõttu soovitatakse asendada terves artiklis viide krediidiasutustele mõistega „krediidiasutused ja investeerimisühingud”. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 20 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 404 lõige 1 |
|||||||||||||||||||
|
„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruandluses likviidsete varadena järgmised varad, kui need ei ole lõike 2 alusel välja arvatud ning ainult juhul, kui need likviidsed varad vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele:
[…].” |
„1. Krediidiasutused ja investeerimisühingud esitavad aruandluses likviidsete varadena järgmised varad, kui need ei ole lõike 2 alusel välja arvatud ning ainult juhul, kui need likviidsed varad vastavad lõikes 3 sätestatud tingimustele:
Artikli 404 lõike 1 punktis b osutatud keskpankade juures hoitavate hoiuste osas tuleb pädeval asutusel ja keskpangal kokku leppida, millises ulatuses võib neid hoiuseid stressi ajal kasutada. […].” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud muudatuse eesmärk on selgitada, et keskpangad tuleks kaasata otsusesse, milliseid keskpangas hoitavaid varaliike võib pidada likviidseteks varadeks. See on kooskõlas Basel III lepinguga, mille kohaselt peaksid pädevad järelevalveasutused kokku leppima asjaomaste keskpankadega ulatuse, milles saab keskpankades olevaid reserve lugeda likviidseteks varadeks. Teiste sõnadega peaksid nad otsustama, millises ulatuses saab keskpanga reserve kasutada stressi ajal (19). Ettepandud määruse artikkel 404 osutab keskpankades hoitavatele hoiustele ulatuses, mil määral saab neid hoiused stressi ajal välja võtta, samas kui ettepandud määruse III lisa osutab keskpanga reservidele ulatuses, mil määral neid reserve saab stressiolukordades kasutada. Kuna need mõisted kattuvad, võiks terminoloogia harmoneerida (vt ka põhjendust 30). Eurosüsteemi juures hoitavate hoiuste osas on EKP seisukohal, et üleööhoiuseid, st hoiustamise püsivõimalusse paigutatud vahendeid ja krediidiasutuste jooksvad hoiuseid, millest lahutatakse keskmine reservinõue 30-päevase perioodi kohta, tuleks lugeda likviidseteks varadeks. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 21 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 404 lõige 5 |
|||||||||||||||||||
|
„5. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid võib käsitleda likviidsete varadena kogusummas kuni 250 miljonit eurot, tingimusel et artikli 127 lõike 3 tingimused on täidetud ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib lisaks tuletisinstrumentidele, et maandada intressipositsiooni- või krediidiski, ainult likviidsetesse varadesse.” |
„5. Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiaid või osakuid võib käsitleda likviidsete varadena kogusummas kuni 250 miljonit eurot, tingimusel et nende osa kogu likviidsuskatte nõudest ei ületaks lõikes 5a sätestatud piiri ja et artikli 127 lõike 3 tingimused on täidetud ning ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja investeerib lisaks tuletisinstrumentidele, et maandada intressipositsiooni- või krediidiski, ainult likviidsetesse varadesse.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtja aktsiate või osakute likviidsete varadena käsitlemise osas peab EKP probleemiks piiri seadmist 250 miljonile eurole, kuna sellest tulenevalt võivad väiksemad krediidiasutused ja investeerimisühingud täita likviidsuskatte nõude ainuüksi nende instrumentidega. Selle asemel võiks kontsentratsiooniriski piiramiseks seada piiri näiteks 10 %-le likviidsuskatte kogunõudest. EKP on seisukohal, et EBA võiks seda piiri täiendavalt hinnata ja kaaluda selle piisavat suurust ühe osana oma likviidsete varade määratlemise üldanalüüsist. Ka ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiate või osakute käsitlemine likviidsete varadena ei ole ettepandud määruses ühetaoline; vähemalt mitte eurosüsteemi osas seoses nõudega ettepandud määruse artikli 404 lõike 3 punktis b, mille kohaselt peavad likviidsed varad olema kõlblikuks tagatiseks tavaolukordades päevasisese likviidsusvajaduse jaoks ja üleöö-likviidsusvõimaluste jaoks liikmesriikide keskpankade juures. Tegelikkuses ei ole ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud eurosüsteemi rahapoliitika operatsioonide kõlblikuks tagatiseks, olenemata alusvara liigist, millesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad investeerivad. Samuti ei ole ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiad või osakud Basel III lepingu likviidsete varade nimekirjas. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 22 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 404 lõige 5a (uus) |
|||||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
„5a. EBA koostab rakenduslike tehniliste standardite eelnõud ja täpsustab lõikes 5 osutatud piirmäära. EBA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile 1. jaanuariks 2014. Komisjonile antakse pädevus vastu võtta esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõud määruse (EL) nr 1093/2010 artiklis 15 sätestatud korras.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus EKP soovitab EBA-l sätestada rakenduslike tehniliste standardite eelnõus ettepandud määruse artikli 404 lõikes 5 osutatud piirmäära, et määrata maksimumkoguse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiaid või osakuid likviidsuskatte kogunõudes. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 23 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikkel 443 |
|||||||||||||||||||
|
„Artikkel 443 Usaldatavusnõuded Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 445, et kehtestada rangemad usaldatavusnõuded piiratud perioodiks, kõikide riskipositsioonide puhul või ühest või mitmest sektorist, piirkonnast või liikmesriigist tulenevate riskipositsioonide puhul, kui on vaja käsitleda mikrotasandi usaldatavusnõuete ja makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide intensiivsuse muutusi, mis tulenevad turuarengust pärast käesoleva määruse jõustumist, eelkõige Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse või arvamuse alusel: […].” |
„Artikkel 443 Usaldatavusnõuded 1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 445, et kehtestada rangemad usaldatavusnõuded piiratud perioodiks, kõikide riskipositsioonide puhul või ühest või mitmest sektorist, piirkonnast või liikmesriigist tulenevate riskipositsioonide puhul, kui on vaja käsitleda mikrotasandi usaldatavusnõuete ja makrotasandi usaldatavusnõuetega seotud riskide intensiivsuse muutusi, mis tulenevad turuarengust pärast käesoleva määruse jõustumist, eelkõige Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovituse või arvamuse alusel: […]
Kõnealuse volituste delegeerimise suhtes kohaldatakse artiklis 446 osutatud menetlust. 2. ESRN võib soovitada lõikes 1 sätestatud usaldatavusnõuete nimekirja pikendada.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Delegeeritud õigusaktid, mida komisjon võib vastu võtta, võiksid hõlmata ka usaldatavusnõuded seoses suurte riskipositsioonidega ja avalikustamisnõuded ning ka likviidsusnõuded ja finantsvõimenduse määra pärast nende sätestamist liidu õigusraamistikus. EKP soovitab ESRNil anda komisjonile soovituse usaldatavusnõuete nimekirja pikendamise kohta. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 24 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse IXa osa (uus) |
|||||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
„IXa OSA RANGEMATE USALDATAVUSNÕUETE KOHALDAMINE RIIKIDE AMETIASUTUSTE POOLT Artikkel 443a Rangemate usaldatavusnõuete kohaldamine riikide ametiasutuste poolt 1. Riikide ametiasutused võivad omal algatusel või ESRNi soovituse alusel kooskõlas määrusega (EL) nr 1092/2010 kohaldada krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes rangemaid usaldatavusnõudeid, kui tuvastatakse, et makrotasandi usaldatavusrisk ohustab finantsstabiilsust riigis järgmistes valdkondades:
2. Riikide ametiasutused esitavad ESRNile oma ettepaneku rangemate usaldatavusnõuete kohaldamiseks kooskõlas lõike 1 punktidega a–c hiljemalt kahe päeva jooksul alates nende ettepanekust, võttes arvesse tuvastatud makrotasandi usaldatavusriski finantsstabiilsusele. Kooskõlas määrusega (EL) nr 1092/2010 ja võttes arvesse konfidentsiaalsusnõudeid, hindab ESRN rangemate usaldatavusnõuete kohaldamisest tulenevaid soovimatuid tagajärgi ja ülekandumise mõju teistele liikmesriikidele komisjoni ja vähemalt kolme liikmesriigi taotluste põhjal, neid koordineerides. 3. Lõikes 1 sätestatud rangemaid usaldatavusnõudeid kohaldatakse ainult karmistades kvantitatiivseid suhtarve ja piirmäärasid lõike 1 punktide a, b ja c osas, järgides täielikult käesoleva määruse sätete teisi aspekte. 4. ESRN ja EBA avaldavad riikide ametiasutuste poolt vastu võetud rangemad usaldatavusnõuded oma veebilehtedel. 5. Kui ESRN otsustab, et makrotasandi usaldatavusrisk finantsstabiilsusele, mida hinnatakse kooskõlas lõikega 2, ei vaja rangemate usaldatavusnõuete olemasolu, peavad riikide ametiasutused rangemad nõuded kehtetuks tunnistama ja kohaldama käesoleva määruse esialgseid sätteid. Kui seda ei tehta, annab ESRN komisjonile soovituse võtta liikmesriigi suhtes meetmed, kui asjaomane liikmesriik ei tegutse süsteemset riski arvestades asjakohaselt. 6. ESRN võib kooskõlas määrusega (EL) nr 1092/2010 soovitada lõikes 1 määratletud usaldatavusnõuete nimekirja pikendada.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Selle muudatuse eesmärk on määratleda kord ja tingimused, mille kohaselt võivad riikide ametiasutused kohaldada rangemaid usaldatavusnõudeid juhul, kui liikmesriigis tekib finantsstabiilsuse süsteemne risk, ja määratleda selles suhtes ESRNi osa (selle sätte põhjendusi vaata täpsemalt arvamuse punktidest 5.4–5.6). EKP soovitab ESRNil anda komisjonile soovituse usaldatavusnõuete nimekirja pikendamise kohta. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 25 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 444 lõige 3 |
|||||||||||||||||||
|
„3. Komisjon võtab lõikes 1 osutatud esimese delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 31. detsembriks 2015. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakti ei kohaldata siiski enne 1. jaanuari 2015.” |
„3. Komisjon võtab lõikes 1 osutatud esimese delegeeritud õigusakti vastu hiljemalt 31. detsembriks 201. Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetud delegeeritud õigusakti ei kohaldata siiski enne 1. jaanuari 2015.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Et tagada ühetaolisus komisjoni kohustusega rakendada likviidsuskatte nõuded 1. jaanuariks 2015, tuleb delegeeritud õigusakt, mis neid nõudeid täpsustab, vastu võtta hiljemalt 31. detsembriks 2014. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 26 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 473 lõike 1 punkt c (uus) |
|||||||||||||||||||
|
Tekst puudub. |
|
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud määruse artikli 124 kohaselt vastavad teatavad tagatud võlakirjade liigid teatavatel tingimustel eeliskäsitlemise nõuetele. Üks nendest liikidest on kõrgema nõudeõigusega järguga osakud, mille on emiteerinud French Fonds Communs de Créances (FCCs) või samaväärsed väärtpaberistamise üksused, mis juhinduvad liikmesriikide eluasemelaenude riskipositsioonide väärtpaberistamise õigusaktidest. Üks artiklis 124 sätestatud nõuetest seda liiki tagatud võlakirjadele on, et FCC või samaväärsete väärtpaberistamise üksuste poolt emiteeritud kõrgema nõudeõigusega järguga osakud ei tohi ületada 10 % lunastamata emissiooni nimiväärtusest. Ettepandud määruse artikli 473 lõige 1 sätestab, et artikli 124 lõike 1 punktides d ja e sätestatud 10 % piir FCC või samaväärsete väärtpaberistamise üksuste poolt emiteeritud kõrgema nõudeõigusega järguga osakute osas ei kehti teatavatel tingimustel kuni 31. detsembrini 2014. Seega puudub kuni 31. detsembrini 2014 protsendiline piirang, mida kohaldataks FCC või samaväärsete väärtpaberistamise üksuste poolt emiteeritud kõrgema nõudeõigusega järguga osakutele ettepandud määruse artikli 124 lõike 1 punktide d ja e alusel. Nagu öeldud arvamuses CON/2010/65 (20) on EKP seisukohal, et seadusandjate eesmärk peaks olema lähemas tulevikus loobuda 10 % piirmäära kohaldamisest artikli 124 lõike 1 punktides d ja e sätestatud FCC või samaväärsete väärtpaberistamise üksuste suhtes ning koostada range kriteeriumide kogu varade osas, mis võivad olla tagatud võlakirjade koondtagatise osaks, mis a) ei tugine välisreitingutel; b) on piisavalt tugevad, et tagada turgude usaldus tagatud võlakirjade vastu, jättes finantseerimisasutustele piisavalt aega oma tegevusmudeli kohandamiseks; c) võimaldavad ainult kontsernisisest väärtpaberistamist; d) eeldavad alusvara kontrollimist („look-through” approach) järelevalveasutuste poolt väärtpaberistamise aluseks olevate varade osas. EKP toetab seadusandlikke samme, mis vähendavad õigusaktide tuginemist välisreitingutele. Siiski teeb EKP ettepaneku jätta sisse viide nende üksuste osas nõutavale suurimale krediidikvaliteedile, kuni artikli 473 lõikes 1 sätestatud erand kehtib, et tagatud võlakirjade turul oleks tagatud usaldusväärsus ja läbipaistvus. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 27 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 473 lõige 2 |
|||||||||||||||||||
|
„2. Komisjon vaatab 1. jaanuariks 2013 läbi lõikes 1 sätestatud erandi asjakohasuse ning vajaduse korral hindab seda, kas on asjakohane laiendada sarnast käsitlust ka mis tahes muudele tagatud võlakirjade vormidele. Seda läbivaatamist silmas pidades võib komisjon vajaduse korral võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 445, et muuta see erand alaliseks, või esitada seadusandlikke ettepanekuid, et laiendada kõnealust käsitlust tagatud võlakirjade muudele vormidele.” |
„2. Komisjon vaatab 1. jaanuariks 2013 läbi lõikes 1 sätestatud erandi asjakohasuse . Seda läbivaatamist silmas pidades võib komisjon vajaduse korral võtta vastu delegeeritud õigusakte vastavalt artiklile 445, et muuta see erand alaliseks või see välja jätta.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Vt muudatuse 26 selgitust. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 28 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikkel 481 |
|||||||||||||||||||
|
„Artikkel 481 Likviidsusnõuded 1. […] EBA vaatab oma aruandes läbi eelkõige järgmiste elementide kalibreerimise asjakohasuse: […] 2. EBA esitab 31. detsembriks 2013 komisjonile aruande võõrandatava vara kõrge ja väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteedi asjakohaste ühtsete määratluste kohta artikli 404 kohaldamise eesmärgil. […] 3. EBA esitab 31. detsembriks 2015 komisjoni aruande selle kohta, kas ja kuidas oleks asjakohane tagada, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad stabilised rahastamisallikaid, […]. Komisjon esitab kõnealuste aruannete alusel 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja vajaduse korral õigusakti ettepaneku.” |
„Artikkel 481 Likviidsusnõuded 1. […] EBA vaatab pärast EKPga konsulteerimist oma aruandes läbi eelkõige järgmiste elementide kalibreerimise asjakohasuse: […]
2. EBA esitab pärast EKPga konsulteerimist31. detsembriks 2013 komisjonile aruande võõrandatava vara kõrge ja väga kõrge likviidsuse ja krediidikvaliteedi asjakohaste ühtsete määratluste kohta artikli 404 kohaldamise eesmärgil. […] 3. EBA esitab pärast EKPga konsulteerimist31. detsembriks 2015 komisjoni aruande selle kohta, kuidas oleks asjakohane tagada, et krediidiasutused ja investeerimisühingud kasutavad stabiilseid rahastamisallikaid, […]. Komisjon esitab kõnealuste aruannete alusel 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande ja õigusakti ettepaneku.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud muudatuse eesmärk seoses EKPga konsulteerimisega on selgitada, et EKP peab andma aruandes oma panuse seoses tema pädevusega ja eksperditeadmistega selles valdkonnas. Likviidsust käsitlevate õigusaktide ja rahapoliitika operatsioonide vastasmõju on oodatavalt väga suur ja keerukas ning seetõttu tuleb tagada, et õigusaktid ei too kaasa soovimatuid tagajärgi seoses juurdepääsuga keskpankade rahastamisele ja finantsturgudele. Nagu märgitud muudatuses 24, võiks EBA koostada rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata investeeringute piirmäära ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate aktsiates või osakutes protsendina likviidsuskatte kogunõudest. NSFRiga seotud ettepandud muudatuse eesmärk on vältida kahemõttelisust, kuigi NSFRi täpne sisu selle nõude rakendamisel ei ole veel määratletud. Basel III leping sätestab, et NSFR saab miinimumstandardiks 1. jaanuariks 2018 pärast vaatlusperioodi, kusjuures soovimatuid tagajärgi tuvastatakse tulenevalt läbivaatamissättest. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 29 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse artikli 482 lõige 1 |
|||||||||||||||||||
|
„1. Komisjon esitab 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande finantsvõimenduse määra mõju ja tulemuslikkuse kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele õigusakti ettepanek finantsvõimenduse määra ühe või enama taseme kehtestamiseks, mida krediidiasutustel ja investeerimisühingutel tuleks täita, tehes ettepaneku nende tasemete asjakohaseks kalibreerimiseks ning artiklis 416 määratletud kapitalinäitaja ja koguriskipositsiooni näitaja mis tahes asjakohaseks kohandamiseks.” |
„1. Komisjon esitab 31. detsembriks 2016 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande finantsvõimenduse määra mõju ja tulemuslikkuse kohta. Aruandele lisatakse õigusakti ettepanek finantsvõimenduse määra ühe või enama taseme kehtestamiseks, mida krediidiasutustel ja investeerimisühingutel tuleb täita, tehes ettepaneku nende tasemete asjakohaseks kalibreerimiseks ning artiklis 416 määratletud kapitalinäitaja ja koguriskipositsiooni näitaja mis tahes asjakohaseks kohandamiseks.” |
||||||||||||||||||
|
Selgitus Ettepandud muudatuse eesmärk on kõrvaldada igasugune kahtlus seoses kohustusega sisse viia finantsvõimenduse määr, arvestades kohast kalibreerimist pärast vaatlusperioodi. |
|||||||||||||||||||
|
Muudatus 30 |
|||||||||||||||||||
|
Ettepandud määruse III lisa |
|||||||||||||||||||
Kirjed, mille suhtes kohaldatakse likviidseid varasid käsitlevat täiendavat aruandlust […].” |
|
||||||||||||||||||
|
Selgitus Mitmemõttelisuse ärahoidmiseks ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute likviidsete varade aruandluse lihtsustamiseks soovitab EKP III lisa välja jätta ja lisada selle sisu asjakohaste kohanduste ja muudatustega likviidsete varade nimekirjale ettepandud määruse artikli 404 lõikes 1. Välja tuleb jätta viited III lisale ka teistes ettepandud määruse sätetes. Juhul kui III lisa peaks jääma ettepandud määruse osaks, tuleks selgitada andmete „täiendava” aruandluse tähendust pealkirjas, et vältida probleeme tõlgendusega. |
|||||||||||||||||||
(1) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1).
(3) Vt selles osas arvamuse CON/2009/17 punkti 11 ja vastavat muudatust 3.
(4) Vt selles osas ettepandud direktiivi artikli 145 üleminekusätteid.
(5) Vt näiteks Baseli pangajärelevalve komitee, „Core Principles Methodology”, oktoober 2006, lk 38.
(6) KOM(2010) 284 lõplik.
(7) Vt ka arvamuse CON/2009/17 muudatust 5.
(8) Vt Basel III lepingu punkte 133 ja 150.
(9) Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.
(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1).
(11) KOM(2011) 8 lõplik.
(12) Vt arvamuse CON/2011/42 punkti 6.4.
(13) COREPi ja FINREPi vormid, mis kehtivad aruandluspäeval EBA suunise kujul ja mis avaldatakse EBA veebilehel www.eba.europa.eu, või kohastel juhtudel tehniliste standardite eelnõude vormid, mille töötab välja EBA ning võtab vastu komisjon vastavalt direktiivi 2006/48/EÜ artikli 74 lõikele 2.
(14) Ettepandud määruse artiklid 383, 403 ja 417.
(15) EKP 13. jaanuari 2011. aasta arvamus CON/2011/1 seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT C 57, 23.2.2011, lk 1).
(16) Vt makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tehnilise komisjoni konsultatsiooni aruande „Principles for Financial Market Infrastructures” (märts 2011) punkti 1.27, avaldatud IOSCO veebilehel www.iosco.org.
(17) Vt makse- ja arveldussüsteemide komitee ning Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni tehnilise komisjoni konsultatsiooni aruannet „Principles for Financial Market Infrastructures”, märts 2011.
(18) Vt G20 kohustused septembrist 2009 ja juunist 2010.
(19) Vt Basel III lepingu punkti 40 joonealust märkust 9.
(20) 6. augusti 2010. aasta EKP arvamus CON/2010/65 seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi kohta, millega muudetakse direktiive 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ seoses kauplemisportfelli ja edasiväärtpaberistamisega seotud kapitalinõuetega ning tasustamispoliitika üle järelevalve teostamisega (ELT C 223, 18.8.2010, lk 1).