1.3.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 60/1

a)

komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EÜ) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kaudset kliirimiskorda, kliirigukohustust, avalikku registrit, juurdepääsu kauplemiskohale, finantssektoriväliseid vastaspooli ja nende börsiväliste tuletislepingute riskimaandamismeetodeid, mida ei kliirita keskse vastaspoolega (edaspidi „kliirigukohustuse ja riskimaandamise ReTSi eelnõu”);

b)

komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EÜ) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte kolleegiume (edaspidi „kesksete vastaspoolte kolleegiumide ReTSi eelnõu”);

c)

komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrust (EÜ) nr 648/2012 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kesksete vastaspoolte suhtes kohaldatavaid nõudeid (edaspidi „kesksete vastaspoolte nõuete ReTSi eelnõu”);

d)

komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlale esitatav miinimumteave (edaspidi „kauplemisteabehoidlatele esitatava miinimumteabe ReTSi eelnõu”);

e)

komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr …/…, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks kauplemisteabehoidlate poolt avaldatavad ja kättesaadavaks tehtavad andmed ning tegevusstandardid andmete summeerimise ja võrdlemise ning nendele juurdepääsu kohta (edaspidi „kauplemisteabehoidlate poolt avaldatavate ja kättesaadavaks tehtavate andmete ning nende andmete summeerimise ja võrdlemise ning juurdepääsu tegevusstandardite ReTSi eelnõu”);

f)

komisjoni rakendusmäärus (EL) nr …/…, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta rakenduslikud tehnilised standardid kauplemisteabehoidlatele esitatavate tehinguaruannete vormi ja sageduse suhtes (edaspidi „kauplemisteabehoidlatele esitatavate tehinguaruannete vormi ja sageduse RaTSi eelnõu”);

1.1.

EKP esitas 13. jaanuaril 2011 arvamuse CON/2011/1 seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, (2) milles ta tõi muu hulgas esile, et pankadel on seaduses sätestatud roll ja kohustused tagada finantsstabiilsus ning samuti finantsinfrastruktuuride turvalisus ja tõhusus. Määruse (EL) nr 648/2012 lõpptekstis on vastavalt rõhutatud EKPSi rolli maksesüsteemide tõrgeteta töö edendamisel ning nõutud ESMA-lt tehniliste standardite eelnõude koostamist tihedas koostöös EKPSiga (3).

1.2.

EKP on osalenud väga tihedalt ESMA töös tehniliste standardite väljatöötamisel seoses kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlatega ning märgib, et ESMA on võtnud regulatiivsete ja rakenduslike standardite eelnõude juures arvesse enamikku EKP soovitusi. EKP toetab üldiselt ESMA lõplikke tehniliste standardite eelnõusid ning peab neid hästi tasakaalustatuiks ning kooskõlas olevaks CPSS-IOSCO finantsturu infrastruktuuri põhimõtetega (4). EKP soovib siiski esitada märkusi ja soovitada muudatusi teatavates kõige olulisemates küsimustes, sealhulgas nendes, mis on EKP jaoks asjakohased, ent mille osas määrus (EL) nr 648/2012 ei nõua EKPSi kaasamist ESMA ettevalmistustöösse.

2.1.

EKP toetab kliirigukohustuse ja riskimaandamise ReTSi eelnõu sätet, (5) milles määratletakse elemendid, mida ESMA peab arvesse võtma, et hinnata kliirimisele kuuluvate börsiväliste tuletisinstrumentide vastava klassi lepingutingimuste ja tööprotsesside standarditust. See säte suurendab ka mõiste „standardimine” selgust. See on oluline, et parandada börsiväliste tuletisinstrumentide turu läbipaistvust, vähendada süsteemset riski ning parandada finantsstabiilsust, mille vajadust on G20 juhid rõhutanud (6). Siiski on oluline tagada, et tähelepanu suunamine lepingutingimuste standardimisele ei motiveeriks turuosalisi lepingulise standardimise protsessist kõrvale jääma, et vältida kohustusliku kliiringukohustuse kehtestamist. Sellega seoses rõhutab EKP ka ESMA volitusi a) jälgida kliirimiseks mittekõlblike tuletisinstrumentidega seotud tegevust, et tuvastada juhtumid, kus teatav tuletislepingu liik võib kujutada endast süsteemset riski ja b) vältida kliiritud ja kliirimata tuletistehingute erinevat õiguslikku kohtlemist (7).

2.2.

Lisaks märgib EKP, et määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõige 4 sätestab, et seda määrust ei kohaldata a) EKPSi liikmete suhtes; b) teiste samu ülesandeid täitvate liikmesriikide asutuste suhtes ja c) teiste liidu ametiasutuste suhtes, mille ülesanne on riigivõla haldamine või mis on kaasatud riigivõla haldamisse (8). Ent nõue, et EKPSi liikmete tehingupooled peavad esitama kõik andmed oma tehingute kohta kauplemisteabehoidlatele, piiraks eeltoodud erandi tõhusust. Et määrus (EL) nr 648/2012 ei piiraks EKPSi liikmete volitusi täita oma üldistes huvides olevaid ülesandeid, on väga tähtis, et eelkõige EKPSi liikmete raamatupidamisarvestus oleks kaitstud ning et keskpanga operatsioonidest lähtuv märguandesüsteem jääks tulemuslikuks. Seda oleks võimalik kõige tõhusamalt tagada nii, et erand kohustusest esitada oma tuletisinstrumentide tehingute aruandeid ei kehtiks mitte ainult EKPSi liikmete, vaid ka nende tehingupoolte suhtes.

2.3.

EKP märgib, et hoiustamise püsivõimaluste või muude keskpanga poolt antud võrreldavate vahendite abil tehtud sularahahoiused võivad olla vääringustatud nii asjaomase keskpanga emiteeritud vääringus (st „keskpangarahas”) kui ka teises vääringus, mida see keskpank ei emiteeri (st „kommertspangarahas”) ning seetõttu võib neil olla erinev riskiprofiil. See asjaolu peaks kajastuma keskse vastaspoole investeerimispoliitikas selliste hoiuste erineva käsitlemise näol ning tuleks kaaluda selle arvestamist määruse (EL) nr 648/2012 tulevase muutmise korral.